- Liikmesühingud
- Tõlkekeskused
- Tallinna viipekeele tõlketeenus
- Tallinna sotsiaalnõustamise teenus
- Viipekeele tõlketeenuse statistika
- Abiks kurdile
- - Seadused
- - Sotsiaaltoetused puudega inimestele
- - Puuetega inimeste õiguste konventsioon
- - Rehabilisatsioon
- - Abivahendid
- - Teenused
- Tööotsijale
- Tööandjale
- Ettevõtted
- Koostööpartnerid
Videot laetakse ...
|
RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
§ 5. Riikliku pensioni liigid
Käesolev seadus sätestab järgmised riikliku pensioni liigid:
1) vanaduspension;
2) töövõimetuspension;
3) toitjakaotuspension;
4) rahvapension.
§ 6. Õigus valida pensioniliik
Isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul.
§ 7. Õigus vanaduspensionile
Õigus vanaduspensionile on isikul:
1) kes on saanud 63-aastaseks ja
2) kellel on 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.
§ 14. Õigus töövõimetuspensionile
Õigus töövõimetuspensionile on isikul:
1) kes on vanuses 16 aastat kuni vanaduspensionieani ja
2) kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40 – 100 protsenti ja
3) kellel on olemas töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž.
§ 16. Püsiv töövõimetus
(1) Püsival töövõimetusel on kaks astet:
1) täielik töövõimetus;
2) osaline töövõimetus.
- Täielikule töövõimetusele vastab töövõime kaotus 100 protsenti.
- Osalisele töövõimetusele vastab töövõime kaotus 10-90 protsenti.
§ 19. Üleminek töövõimetuspensionilt vanaduspensionile
- Isikule, kellele makstakse töövõimetuspensioni kuni vanaduspensionieani, määratakse vanaduspensioniikka jõudmisel vanaduspension ilma pensioniavaldust nõudmata.
- Kui vanaduspension osutub väiksemaks varem makstud pensionist, makstakse vanaduspensioni varem makstud pensioni suuruses.
§ 20. Õigus toitjakaotuspensionile
- Õigus toitjakaotuspensionile on toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel.
- Toitjakaotuspensioni makstakse kuni toitja asukoha kindlakstegemiseni või surnuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui viis aastat.
§ 22. Õigus rahvapensionile
Õigus rahvapensionile on:
1) 63-aastaseks saanud isikul,
kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja
kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist;
2) püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul,
kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40,
kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ja
kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne pensioni taotlemist;
3) isikutel, kellel seoses toitjal nõutava pensionistaaži puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile,
kui toitja oli elanud Eestis alalise elanikuna
või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt üks aasta vahetult enne surma;
4) vanaduspensioniikka jõudnud isikul,
kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni kuni vanaduspensionieani
või käesoleva endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani.
§ 31. Riikliku pensioni taotlemine
- Riikliku pensioni taotleja esitab pensioniavalduse elukohajärgsele pensioniametile.
- Pensionitaotleja elukohaks on rahvastikuregistrisse kantud elukoht.
- Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal elukohajärgne pensioniamet võtab vastu pensioniavalduse koos kõigi vajalike dokumentidega.
- Elukohajärgne pensioniamet osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel.
§ 36. Riikliku pensioni maksmine
Riiklikku pensioni makstakse elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile:
1) pensionäri arveldusarvele Eestis;
2) pensionäri pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele Eestis;
3) pensionäri kulul posti teel kojukandena või
4) pensionäri kulul pensioni saaja arveldusarvele välisriigis.
§ 43. Riikliku pensioni maksmine töötamise korral
- Toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni töötamise korral ei maksta, välja arvatud alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele õppijale.
- Ennetähtaegset vanaduspensioni vanaduspensioniealiseks saamiseni töötamise korral ei maksta.
Seaduse terviktekstiga saab tutvuda: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=833287.
31.03.2010 |