Eesti Kurtide Liit koos kurtide kogukonnaga on väga mures, et viimasel ajal on kuulmispuudega (sh kurtide) inimeste visuaalne ligipääsetavus avalikule ruumile tugevalt takerdunud. 

Riigikogu saadik Jüri Jaanson tegi täna avaliku pöördumise Eesti Vabariigi Presidendi Alar Karisele ja Eesti Rahvusringhäälingu juhtkonnale.

Eesti Kurtide Liit ja Eesti Vaegkuuljate Liit ühinevad Jüri Jaansoni avaliku pöördumisega.

******************************************************

Austatud Eesti Vabariigi President hr Alar Karis

Lp Eesti Rahvusringhäälingu juhtkond

Ligipääsetavusest, taaskord

Tohutu tööalase ja emotsionaalse pettumuse osaliseks sain reede, 23. detsembri õhtul Eesti Rahvusringhäälingu poolt Eesti Vabariigi Presidendi intervjuu alates. Just enne seda oli ETV-s lõppenud subtitreeritud spordi uudistesaade ja ootus presidendi algava intervjuu suhtes oli kõrge. Peale kuulmispuudega inimeste aastaid kestnud otsesuhtlust ja asjaajamisi meelepuudega inimeste ligipääsetavuse parandamise nimel ei osanud enam selle peale tullagi, et Eesti Rahvusringhääling (ERR) ei pea jätkuvalt kuulmispuudega inimesi vääriliseks presidendi öeldavast otse osa saama.

Paraku nii see oli. Eesti Rahvusringhäälingu ETV kanalil üle kantud EV Presidendi Alar Karise intervjuu edastati ilma subtiitrite ja viipekeele toeta ja põhjustele oskab vastust anda vaid ERR juhtkond. Mis polegi siinkohal enam oluline, sest ilmselgelt on ligipääsetavuse teema neile jätkuvalt teisejärguline ja ebaoluline vaatamata sellele, et tegelikult on Rahvusringhäälingus töötajaid, kellele ligipääsetavus on südamelähedane teema ja kes on selle nimel väga palju panustanud.

Julgen seda väita, sest ligipääsetavusega on meie riigis viimasel kümnendil tõsiselt ja palju tegeletud. Oma panuse on siin andnud kuulmispuudega inimeste liidud ise ja nende katusorganisatsioon Eesti Puuetega Inimeste Koda, samuti on selle nimel suure töö teinud Vabariigi Valitsuse poolt 2019. aastal ellu kutsutud Ligipääsetavuse Rakkerühm. Palju on tehtud ja saavutatud ning vaatamata sellele, et Rakkerühma töö lõpparuandega on meie ühiskonnas seatud eesmärgiks muuta Eesti ligipääsetavaks aastaks 2035, ei tähenda see, et olemasolevate vahenditega ei tuleks ligipääsetavuse nimel praegugi maksimaalselt pingutada.

Audiovisuaalteenuste ligipääsetavuse teema on Eesti Rahvusringhäälingu seaduses märgitud aastast 2007. Seaduse § 5 lõike 1 esimese punkti kolmas lause sätestab, et teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad kuulmispuudega inimestele. Kuulmispuudega inimeste ligipääsetavuse parandamise võimaluste piiride laiendamisel on suure panuse andnud Tallinna Tehnikaülikooli Tarkvarateaduse Instituut ja Tanel Alumäe, kelle ehitatud tehisintellekt loob subtiitrid otse räägitavale kõnele. Seda tehisintellekti kasutab ka ERR näiteks „Aktuaalse kaamera“ edastamisel, seega tehnoloogiliselt on võimaluste piirid ka ERR jaoks tugevalt laienenud. Presidendi intervjuus automaatset tekstitõlget siiski ei kasutatud.

Kompromissitult tulnuks pingutada ka selle nimel, et presidendi intervjuu saanuks viipekeeles ligipääsetavaks kurtidele, sest kõne edastamiseks viipekeeles jaoks tehnoloogilised võimalused praegu puuduvad ja kasutada tuleb viipekeeletõlke.

Eesti Vabariigi Presidendi ja teiste kõrgemate riigijuhtide kõned, intervjuud ja teadaanded on olulised kogu ühiskonnale. Riigikogu tõi selle olulise aspekti välja 2020. aastal ERR seaduse muutmisel eelnõu seletuskirjas, mille järgi peab Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 Ig l p l kolmanda lause sisuliseks mõtteks olema Rahvusringhäälingu originaalsaadete võimaluste piires maksimaalselt kättesaadavaks tegemisega sellega ligipääsetavuse parandamine kuulmispuudega inimestele. Originaalsaadete hulka kuuluva muuhulgas ka kõrgemate riigijuhtide avalikud, kogu ühiskonnale mõeldud ja rahvustelevisioonis ülekantavad pöördumised, kõned ning tervitused, mida praegu veel alati viipekeelega ei varustata.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 esimene ja § 28 viimane lõik seavad ligipääsetavusele põhiseadusliku aluse. Samuti töötavad ligipääsetavuse parendamise nimel Riigikogus ratifitseeritud ÜRO Puuetega Inimeste õiguste konventsioon, vastu võetud Meediateenuste seadus ja eurodirektiivina üle võetud Toodete ja Teenuste Ligipääsetavuse seadus. Need koos eeltoodud asjaoludega peaks olema kõigiti piisavad arusaadavaks ja mõistetavaks sõnumiks, et ligipääsetavus ei ole tänapäeval ja praeguses ühiskonnas enam kõrvaline ega teisejärguline teema. Siit edasi maksab vaid teostus… või siis hoolimatus, vastutustundetus ja möödavaatamine.

Eesti Rahvusringhääling peaks olema eeskujuks kõigile teistele audiovisuaalteenuste osutajatele. Austatud president Alar Karis, teen nii Teile kui ka Riigikantseleile ettepaneku aidata neil seda olla. Palun võtke EV Presidendi Kantselei tegevuste kontrollnimekirja, et EV Presidendi avalike esinemiste ülekandmisel audiovisuaalteenuste osutajate vahendusel igakordselt kontrollitaks, kas teenusepakkuja(d) on mõelnud ka ligipääsetavuse tagamisele. Samuti kutsun seda tegema Riigikantseleid, kui rahva ees esineb peaminister ja ministrid. Isegi juhul, kui ligipääsetavust pole mingil mõjuval põhjusel võimalik tagada, saab sellest eelnevalt teavitada Eesti Puuetega Inimeste Koda ja kuulmispuudega inimeste ühendusi, et inimeste ootused taaskordselt pettumuseks ei pöörduks.

Tulemas on aastavahetus ja sellega koos Eesti Vabariigi Presidendi aastavahetuse kõne. Kuulmispuudega inimeste nimel loodan väga ja ootan pingsalt, et vähemalt seal on ERR-i poolt ligipääsetavus meelepuudega inimestele tagatud.

Lugupidamisega,

Jüri Jaanson

Riigikogu liige,  Eesti Reformierakonna fraktsioon
Majanduskomisjon