20. mail 2022. a. kogunesid Eesti Kurtide Liidu majja koostööpartnerid, sponsorid ja teised toetajad, kes on aastaid toetanud kurtide kogukonna ligipääsu kommunikatsioonile hariduses ja ühiskonnas ning kurtide liidu tegevust.

Sündmuse eesmärgiks oli näidata üles tänulikkust koostöö ja saadud toe eest, mis on aidanud kaasa kurtide liidu tegevuste jätkusuutlikkusele ja aidanud kurte integreerida kuuljate maailma.

Samas soovis kurtide kogukond Eesti Kurtide Liidu 100. juubelit tähistada koos toetajatega. Eesti Kurtide Liit on varem autasustanud nominente kolmes kategoorias “Aasta toetaja”, “Aasta tegu” ja Aasta kurt”.

Eesti Kurtide Liit, Eesti Kurttummade Seltsi õigusjärglane, loodi 22. mail 1922. aastal ja kurtide rahvas on algusest peale väga oluliseks pidanud hariduse, kommunikatsiooni kättesaadavust ja tööhõivet, mis ei ole tänapäevani aktuaalsust kaotanud.

Eesti Kurtide Liidu esimees Tiit Papp tsiteeris avakõnes Lennart Mere “Hõbevalge” ühte väärt mõtet: "Inimene toimib edukalt ainult niisuguses keskkonnas, mille põhjuslikke seoseid ta mõistab või arvab mõistvat ...".

Üritusel esinesid Tallinna Heleni Kooli lasteaia lapsed “Sajas juubel”, 2. - 3. klassi noored „Eestimaa“  viipekeelsete lauludega. Vahelduse tõi Mati Kartuse estraadi- ja pantomiimitrupi kava “Nädalavahetus”. Tänugalal kuulutati välja nominendid.

Tiit Papp rõhutas, et tegemist pole vaid sündmusega, mille kaudu Eesti Kurtide Liit saab teid tänada, vaid teile on tänulik terve Eesti kurtide kogukond.

Tänugala korraldatakse paari-kolme aasta tagant, kuid koroona pandeemia räsis meie ühiskonda ja meie avatust.

Aasta toetajaks 2019 nimetati Riigikogu esimeest Jüri Ratast, kes oma eeskujuga tagas avaliku info kättesaadavust eesti viipekeeletõlkega erinevates saateformaatides.

Aasta teoks 2019 nomineeriti Piret Ausi, kes võttis südameasjaks kultuurisündmustele visuaalse kommunikatsiooni ligipääsu. 2019. aastal tõlgiti XXVII laulupidu „Minu arm“ esmakordselt eesti viipekeelde. Tänu väsimatule eesvedajale Piret Ausile said kurtide inimesed esimest korda tunda, et mis on laulupidu, selle võlu...

Aasta teoks 2020 nimetati Riigikogu saadikut Jüri Jaansoni, kelle tugeval eesvedamisel astus Riigikogu 10. märtsil 2020 esimest korda, et  edastada Riigikogu istung eesti viipekeeles.

Arutluse all oli ERRi seaduse muudatuse eelnõu esimene lugemine. See oli suur ajalooline hetk. Sellest ajast hakkas regulaarselt varustama riigikogu, komisjonide, pressikonverentside ülekanded eesti viipekeeletõlkega.

Aasta kurdiks 2021 tunnistati Regina Paabot, kes on pühendanud oma elust 46 aastat kurtide kogukonna teenimisele.

Regina on olnud mitmete projektide ja ideede autoriks ning eestvedajaks. Näiteks oli ta eesti viipekeeletõlkide riikliku kutsesüsteemi ja ülevabariigilise tõlketeenuse osutamise süsteemi väljatöötaja ja edasiarendaja Eestis ning viipekeeletõlkide erialaõppe käivitaja Tartu Ülikoolis (2006). Regina on paljude eesti viipekeele, viipekeeletõlkide ja kurtide eluga seotud teadusartiklite, raamatute, metoodiliste õppevahendite ja sõnastike autor või kaasautor. Ta on esimese eesti viipekeele aabitsa (2011) koostaja.

2021. aastal omistas EV President Kersti Kaljulaid Regina Paabole Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi.

Aasta kurdiks 2022 tunnustati Tiiu Kukkelat, Helle Sassi ja Tiit Pappi.

Tõlketööga alustas Tiiu Kukkela Tartu Õppe-tootmise Ettevõtte vanem-tõlk instruktorina 1968. aastal, tänase seisuga 54 aastat on ta pühendunud kurtide aitamisele ja tõlketööle ning ta ei ole tõlketööd muu töö vastu vahetanud.

2022. aastal  omistati Tiiule Eesti president Alar Karise poolt Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk.

Helle Sassi viipekeeletõlgi kui unistuste ameti  juurde kulges käänulisemalt. Tema töökoha aadress Suur-Kaar 56 oli esimene ja jäi viimaseks. Esimesed 20 aastat oli Helle ühiskondlikus korras aidanud kurte mitmesugustes tegevustes, aidanud kirjutada igasuguseid kirju, vahendanud suhtlust töö  ja isiklikus asjus, ka lühematel koosolekutel, tähtpäevadel.

Oma unistuste ameti peale sai Helle ametlikult alles 1988. aastal.

Tiit Papp on juba palju aastaid (14 aastat) Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees, teeb ta seda tööd südamega ja kogu oma energia ja parimate teadmistega, palju pikemalt kui tavalise tööpäeva pikkusega.

Isegi mõnepäevasele puhkusele tuleb teda keelitada ja meelitada. Seda tööd, mida ta teeb, on palju kordi rohkem väärt, tuleks korrutada aastates poolteist või kaks korda.

Samuti peeti meeles teisi toetajaid ja koostööpartnereid tänukirjadega ja juubelikogumikuga „Eesti Kurtide Liidu ajalugu 1922-2022“.

Soovime siinkohal veelkord tänada kõiki toetajaid ja koostööpartnereid!

Tänugala valitud piltidega saab tutvuda pildigaleriis...

Eesti Kurtide Liidu juhatus