See projekt „Eesti viipekeel 10 - juubeliaasta tähistamine viipekeelest teadlikkuse tõstmise läbi“ kestis päris pikalt – 2018 märtsist maini ja oktoobrist detsembrini. Eesti Kurtide Liit viis 2018. aasta jooksul kokku 7 koolitust ja 2 teabepäeva.
6 koolitust jagati liikmetele 14. märtsil Tallinnas, 18. aprillil Tartus, 19. aprillil Pärnus, 27. oktoobril Haapsalus, 10. novembril Kuressaares ja 17. novembril Võrus.
Üks koolitus korraldati liikmesühingute juhatuse liikmetele ja ka aktiivsetele liikmetele 26. mail. Osavõtt oli väga aktiivne selle tõttu, et koolituse pakutavad teemad nagu eesti viipekeele kasutamise õiguslikud alused ja viipekeele tõlketeenuse rahastamise võimalused kohalikes omavalitsustes ja asutustes.
Liikmetele korraldatud koolitustest koorusid huvitavad tagasisidemed, millest toome olulised punktid välja:
- Rõhuasetus ühele või teisele alateemale oli eri paikkondades erinev.
- Oluline murepunkt, et paljud kurdid täna ei viiple korralikult, keel on liigselt mõjutatud sõrmenditest ja ka rahvusvahelistest viibetest.
- Kõik osalejad mõistsid, et juurde on vaja palju uusi viipeid ja oma keelt tuleb kurtidel endil hoida ja väärtustada, see peaks algama juba koolist.
- Väiksemate ühingute liikmetel on ühine mure, et viipekeele tõlketeenus on neile kättesaamatu, samuti on neile väga keeruline, arusaamatu või ajamahukas viipekeele tõlketeenuse taotlemise protseduur kohalikes omavalitsustes.
Koolitused said läbi viidud tänu pikaajalisele koostööpartnerile – Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingule. Koolitaja tegi kokkuvõtte, et väiksemate ühingute liikmete teadlikkus antud teemadest (sellega seotud uuendustest) suhteliselt madal. Kui puudub teadmine, siis puudub ka huvi ja valmisolek ise aktiivne olla. Rahuldamata vajadustest tekivad aga pinged ja leppimine asjadega, millega leppima ei peaks.
Eesti Kurtide Liit korraldas ka teabepäeva „Vahetu ja vahendatud suhtlus viipekeelsete kurtidega“ 10. ja 17. detsembril kohalike omavalitsuste ametnikele, eeskätt Pärnu ja Tartu linnavalitsusele, samuti oli plaanis kaasata Pärnumaa ja Lõuna-Eesti kohalikke omavalitsusi. Detsembrikuu oli suhteliselt kiire kõigile, iseäranis kohalikele omavalitsustele, kuid paraku jäi nende osavõtt kesiseks. Aktiivsed olid ainult Pärnu ja Tartu linnavalitsused.
Teabepäevadel esitatud küsimused viitasid sellele, et ametnike teadlikkus nii kurtusest kui ka tõlketeenuse korraldamisest Eestis on suhteliselt madal.
Kohale tulnud kuulajate poolt leiti, et saadud teave oli vägagi oluline, uudne ja kasulik. Kuuldu avardas seniseid teadmisi, nii mõnigi asi sai selgemaks ja muutis isegi hoiakuid.
Teabepäevade tagasisidemete põhjal tuleb rohkem tähelepanu ja energiat suunata teabepäevade korraldamisele teistele kohalikele omavalitsusele. Millises vormis, koostöös ja millise rahastusega on võimalik korraldada sellelaadseid teabepäevi, selgub Eesti Kurtide Liidu igapäevases töös.
Projekti rahastas Eesti Haridus- ja Teadusministeerium
30.01.2019 |