Monika Haukanõmm andis täna Vabaerakonna saadikute nimel üle arupärimise sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale seoses rahvusvaheliste kohustuste täitmisega puuetega inimeste õiguste kaitsmisel.
Eestis jõustus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon 2012. aastal, selle ratifitseerimisega võttis riik endale kohustuse parandada järjepidevalt puuetega inimeste õigusi. Kahjuks ei ole Eesti võetud kohustust tänaseks täitnud, meil ei ole loodud sõltumatut järelevalvemehhanismi ei õiguskantsleri ega võrdõiguslikkuse voliniku juures. Ettekäändeks on toodud küll seaduse puudumist, raha ja inimeste ebapiisavust ning võimalike asutuste mittevastavust nn Pariisi põhimõtetele. Aga kui Eestis ei ole ühtegi nimetatud nõetele vastavat asutust, kas siis ei peagi võetud kohustusi täitma? Tulemuseks on olukord, kus konventsiooni põhimõtete rakendamine igapäevaellu ei ole kellegi prioriteet.
Samas on Eesti riigiraportis ÜROle novembris 2015 kirjas, et aastal 2014 on moodustatud puuetega inimeste õiguste komitee. Monika Haukanõmm rõhutas arupärimist üle andes, et selle komitee tööst pole midagi kuulda olnud, ning uurib ministrilt millise organisatsiooni juures komitee töötab, milline on töö tulemus ning kui suur on komitee tegevuse eelarve.
Lisainfo:
Monika Haukanõmm
monika.haukanommriigikogu.ee
56966326
Hr Margus Tsahkna Sotsiaalkaitseminister |
11.02.2016 |
Lugupeetud sotsiaalkaitseminister,
ARUPÄRIMINE
Seoses rahvusvaheliste kohustuste täitmisega puuetega inimeste valdkonnas
12. aprillil 2012 jõustus Eestis ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, mille ratifitseerimisega võttis riik kohustuse parandada järjepidevalt puuetega inimeste olukorda. Konventsioon koondab puuetega inimeste õigused esmakordselt ühte rahvusvaheliselt siduvasse dokumenti. Kuigi ka varasemad inimõiguste kaitset käsitlevad rahvusvahelised lepped sisaldavad mehhanisme, tagamaks reaalseid samme olukorra parandamiseks, on puuetega inimeste õiguste konventsioonis uuenduslike sättena sees nõue luua konventsiooni sõltumatu järelevalve mehhanism, millesse on kodanikuühiskonna põhimõtteist lähtudes kaasatud ühiskonna erinevad osapooled, peamiselt puuetega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid.
Konventsiooni rakendamise ning rakendamise seire ja järelevalve seisukohalt on olulisim konventsiooni artikkel 33 lõige 2, mille kohaselt on riigi ülesanne määrata või luua sõltumatu mehhanism konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks. Sõltumatu mehhanismi loomist on analüüsinud 2013. aastal Eesti Puuetega Inimeste Koda ja 2014. aastal täiendavalt Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Mõlemad organisatsioonid jõudsid sarnasele järeldusele, mille kohaselt on parimaks ja reaalsuses teostatavaks lahenduseks määrata sõltumatuks järelevalve organiks Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon. Voliniku mandaat on sätestatud Võrdse kohtlemise seaduses, kus voliniku pädevused on piiratud võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmisega. Nimetatud seadused on selgelt kitsamad konventsioonis sätestatust. Sõltumatu järelevalve mehhanismi loomiseks voliniku institutsiooni juurde on vaja muuta Võrdse kohtlemise seadust ning tagada volinikule töö täitmiseks vajalikud vahendid, sh inimressurss ja rahastus. Konventsiooni ratifitseerimise ettevalmistamise käigus nähti riigieelarvest ette 30 tuhat eurot järelevalve teostamiseks. Kahjuks vaatamata nii rahaliste vahendite olemasolule kui tehtud põhjalikule eeltööle, ei ole riik siiani suutnud konventsioonis nõutavat sõltumatut järelevalvemehhanismi luua. Leppe ratifitseerinud riik on kohustatud esitama ÜRO juures tegutsevale komiteele riigiraporti 2 aasta jooksul. Eesti esitas raporti hilinemisega novembris 2015, mis on koostatud ühekülgselt, ilma sõltumatu järelevalve komisjoni arvamuseta.
Seoses sellega on meil Teile järgmised küsimused:
- Võrdse kohtlemise seaduse muutmise vajadus on Sotsiaalministeeriumile teada alates 2014. aastast, kui langetati vastav otsus. Võrdse kohtlemise seadust on soovitud muuta mitmeid aastaid, kuid alati on see põrkunud poliitilisele vastuseisule. Sõltumatu järelevalve mehhanismi soov lülitati jooksvalt väljatöötamiskavatsusse, mis saadeti kooskõlastusele 03.07.2015. Justiitsministeerium ei kooskõlastanud väljatöötamiskavatsust, mille tulemusel on taas peatunud sõltumatu mehhanismi loomise protsess. Küsimus: 2012. aastal konventsiooni ratifitseerides võttis Eesti endale kohustuse luua konventsiooni artiklile 33 lõikele 2 vastav sõltumatu järelevalve mehhanism. Kuidas ja millal hakkab ministeerium 4 aastat tagasi võetud rahvusvahelist kohustust vormiliselt ja sisuliselt täitma?
- Üheks takistuseks voliniku institutsioonile sõltumatu mehhanismi ülesande andmisel on mittevastavus Pariisi põhimõtetele. Eestis ei ole mitte ühtegi asutust, mis vastaks täielikult eelnimetatud põhimõtetele. Küsimus: kas Eestil on olemas plaan Pariisi põhimõtetele vastava institutsiooni tekkimiseks, mis eeldab et riik tagab piisavalt laia mandaadi, rahastamise ja mehitatuse?
- ÜRO-le novembris 2015 saadetud riigiraporti punktis 257 on kirjas, et Poliitikauuringute Keskus PRAXIS-e töö tulemusel moodustati puuetega inimeste õiguste komitee. Küsimus: millise organisatsiooni juures komitee töötab, milline on siiani saavutatud töö tulemus ning kui suur on komitee tegevuse eelarve?
11.02.2016 |