19.12. 2007.a võeti Riigikogus vastu Puuetega Inimeste Sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) muudatused (RT I 2007, 71, 437 ) , mille kohaselt toimuvad mitmed muutused.
Kokkuvõtlikult antud muudatustest:
1. 01.01.2008. a muutus puude mõiste: Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
Puudel on 3 raskusastet: sügav, raske, keskmine (lastel ja vanaduspensioni eas inimestel sõltuvalt kõrvalabi ja järelevalve vajadusest, mis on suurem eakohastest vajadustest. 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel ( tööealine inimene ) lähtuvalt igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest puude raskusaste ja puudest tulenev lisakulu vajadus ).
2. 01.jaanuarist tõusis (tagasiulatuvalt) tööealiste puudega inimeste sotsiaaltoetus.
3. Vanaduspensioniealiseid ning tööealiseid puudega inimesi käsitletakse puude- ja sotsiaaltoetuste määramise kontekstis erinevalt .
4. Vanaduspensioniealistel inimestel toimub puude määramine (arstilik ekspertiisi taotlemine) sarnaselt varasemaga - elukohajärgses pensioniametis (või interneti teel) tuleb inimesel täita arstliku ekspertiisi taotlus, pensioniamet küsib täiendavat infot inimese terviseseisundi kohta. Perearsti andmed edastab inimene ise. Perearst/eriarst edastab info arstsliku ekspertiisi komisjonile 10 päeva jooksul. Ekspertarst või ekspertkomisjon tuvastab saadud info põhjal puude raskusastme.
5. Puude raskusaste määratakse kuueks kuuks kuni kolmeks aastaks, sh lastele määratakse puude raskusaste mitte kauemaks kui 16-aastaseks saamiseni, tööealisele puudega inimesele määratakse puude raskusaste mitte kauemaks kui vanaduspensioni eani ja eakatele ei määrata enam tähtajatut puuet.
6. Puude taotlemine tööealistel inimestel. Alates 01.oktoobrist 2008 tuvastatakse tööealisel puudega inimesel (16-aastasel kuni vanaduspensionieani) puude raskusaste ja puudest tulenev lisakulude vajadus lähtuvalt igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest.
7. Muudatuste kohaselt on puudel järgmised raskusastmed:
1) sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud;
2) raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;
3) keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
8. Puudest tulenevad lisakulud hüvitatakse osaliselt, kui kulutusi on tehtud ravimitele, transpordile, abivahendite korrashoiule, majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele, riietusele ja jalatsitele vähemalt kord kuus. Infot oma sotsiaalse toimetuleku ja lisavajaduste kohta annab inimene ise.
NB! Sotsiaalministri määruse vorm tööealistel puudega inimestele puude määramise ja lisakulude tuvastamise vorm (nn instrument) kinnitati ministri poolt 23.09.2008 .
9. Kui 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele inimesele on enne 2008. aasta 1. jaanuari määratud puudega täiskasvanu toetus, makstakse alates 2008. aasta 1. jaanuarist toetust varem määratud tähtaja lõpuni või puudega tööealise inimese toetuse määramise päevani või vanaduspensioniikka jõudmiseni.»;
10. Kui 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele inimesele, kellele on määratud enne 2008. aasta 1. oktoobrit puudega täiskasvanu või puudega tööealise inimese toetus, jätkatakse nimetatud toetuste maksmist endistel alustel ja endises suuruses määratud tähtaja lõpuni või puudega tööealise inimese toetuse uutel alustel määramise päevani või vanaduspensioniikka jõudmiseni.
11. Rehabilitatsiooniplaan koostatakse SKA suunamisel:
1) igale puude raskusastet taotlevale lapsele;
2) tööealisele inimesele, kui see on vajalik puude raskusastme tuvastamiseks;
St vanaduspensioniealiseid puudega inimesi ei suunata SKA poolt reh.plaani koostamisele selleks, et täpsustada puude raskusastet, kõrvalabivajadust. Vanaduspensioniealistel inimestel on õigus ise taotleda reh.teenust, omal soovil.
Senistele riiklikele sotsiaaltoetustele lisandusid
1. Puudega tööealise inimese toetus ning
2. töötamistoetus.
St senine puudega täiskasvanu toetus jagunes sõltuvalt inimese east puudega tööealiste toetuseks ning p uudega vanaduspensioniealise inimese toetuseks.
Seega toetused on järgmised:
1) puudega lapse toetus;
2) puudega tööealise inimese toetus;
3) puudega vanaduspensioniealise inimese toetus;
4) hooldajatoetus;
5) puudega vanema toetus;
6) õppetoetus;
7) töötamistoetus;
8) rehabilitatsioonitoetus;
9) täienduskoolitustoetus.
Puudega tööealise inimese toetus.
(1) Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.
(2) Toetust makstakse igakuiselt sügava puudega inimesele 210 protsenti, raske puudega inimesele 140 protsenti ja keskmise puudega inimesele 65 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus. 2008. aastal on see keskmise puude korral 260 krooni, raske puude korral 560 krooni ja sügava puude korral 840 krooni kuus.
Töötamistoetus
(1) Töötamistoetust makstakse 16-aastasele ja vanemale töötavale puudega inimesele, kellel on puudest tingituna tööga seotud lisakulutusi. Töötavatele puuetega inimestele makstakse puudest tulenevate ja töötamisega seotud kulutuste olemasolul töötamistoetust kuni 4000 krooni kolme kalendriaasta kohta.
(2) Töötamistoetust makstakse tegelike töötamisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni kümnekordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates.
Töötamistoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt:
1) tööraamat või muu töötamist tõendav dokument;
2) kuludokument puudest tingitud ja töötamisega seotud lisakulude kohta;
3) kirjalik selgitus puudest tingitud ja töötamisega seotud lisakulude vajaduse kohta;
Ülejäänud toetuste info ei ole muutunud (info Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt www.sm.ee , rubriik sotsiaalkindlustus, puuetega inimeste sotsiaaltoetused):
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. 2004. aastal on see keskmise puude korral 200 krooni, raske puude korral 420 krooni ja sügava puude korral 640 krooni kuus.
Puudega lapse toetust makstakse kuni 16aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. Keskmise puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus.
Ühele puuetega abikaasadest või last üksi kasvatavale puudega inimesele makstakse kuni lapse 16 aastaseks saamiseni puudega vanema toetust 300 krooni lapse kohta kuus. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, makstakse toetust 19 eluaastani.
Rehabilitatsioonitoetust saavad taotleda 16-65aastased puudega inimesed ning seda makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 800 krooni aastas.
Õppetoetust 100-400 krooni kuus saavad 10.-12. klassis, kutse- või kõrgkoolis õppivad puudega noored vastavalt puude tõttu tekkinud tegelikele lisakulutustele. Seda toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Tööalase täiendamise korral on puudega inmesel võimalik taotleda täiendkoolitustoetust kuni 9600 krooni kolme kalendriaasta jooksul.
Lapsevanem, kellel ei ole võimalik puudega lapse hooldamise tõttu töötada, saab igakuist hooldajatoetust 240-400 krooni vastavalt hooldatava puude raskusastmele ja vanusele. Laste hooldajatoetuste vahendid on plaanis üle anda kohalikele omavalitsustele, sarnaselt täisealiste inimeste hooldajatoetuste vahenditega.
Puudega täiskasvanu hooldaja määrab puudega inimese elukohajärgne kohalik omavalitsus. Vajadusel makstakse hooldajale hooldajatoetust, mille suuruse ja maksmise korra kehtestab kohalik omavalitsus.
Info riiklike sotsiaalteenuste, toetuste olemuse ja taotlemise kohta on väljas ka Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel: www.ensib.ee , rubriik blanketid; pensionid ja toetused.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetused
- Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral vastavalt käesoleva seaduse sätetele.
- Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamise õigus Eesti alalise elanikuga võrdsetel alustel.
- Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks ja maksmiseks käesolevast seadusest erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut
16.a. ja vanemale isikule võib määrata (tööealistele kuni 01.10.2008.a) :
- sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt ;
- raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval ;
- keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas .
Alates 01.10.2008.a. tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene ) lähtuvalt igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest puude raskusaste ja puudest tulenev lisakulu vajadus . Käesoleva lõike mõistes on puudel järgmised raskusastmed:
1) sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud;
2) raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;
3) keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
Puudest tulenev lisakulu on puudest tingitud takistuste vähendamiseks vähemalt kord kuus tehtavad kulutused ravimitele, transpordile, abivahendite korrashoiule, majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele, riietusele ja jalatsitele, mida ei finantseerita ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest.
Seega määratakse puuderaskusaste ainult siis, kui inimene ei tule ilma kõrvalise abita iseseisvalt enesega toime. Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.
Seadus kehtestab järgmised puuetega inimeste sotsiaaltoetused:
1) puudega lapse toetus;
2) puudega tööealise inimese toetus;
3) puudega vanaduspensioniealise inimese toetus;
4) hooldajatoetus;
5) puudega vanema toetus;
6) õppetoetus;
7) töötamistoetus;
8) rehabilitatsioonitoetus;
9) täienduskoolitustoetus. Mida teha, et saada
Sotsiaaltoetuste taotlemine:
- Sotsiaaltoetuste taotlemiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja taotluse koos vajalike põhi- ja täiendavate dokumentidega elukohajärgsele pensioniametile .
- Sotsiaaltoetuste taotleja (edaspidi taotleja) elukoht on rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Kui taotlejal ei ole registrijärgset elukohta, määratleb taotleja oma elukoha ise.
- Sotsiaaltoetuste taotlemise päevaks loetakse taotluse ja sellele lisatud dokumentide vastuvõtmise päev. Kui taotlus on saadetud posti teel, loetakse sotsiaaltoetuste taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempli kuupäev.
- Kui sotsiaaltoetuste taotlusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatab pensioniamet taotlejale kirjalikult esimesel võimalusel, millised dokumendid tuleb hiljemalt kolme kuu jooksul täiendavalt esitada.
- Kui taotleja esitab kõik vajalikud dokumendid lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, loetakse sotsiaaltoetuste taotlemise päevaks taotluse vastuvõtmise päev või taotluse lähtekoha postitempli kuupäev. Kui taotleja ei esita kõiki vajalikke dokumente nimetatud tähtajaks, teeb pensioniamet otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta olemasolevate dokumentide alusel.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalikud põhidokumendid on:
- toetuse taotlus;
- arstliku ekspertiisi otsus;
- isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokument.;
Seadusandlus
- Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus
- Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus Vastu võetud 19. detsembril 2007. a
- Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise kontseptsioon
- Sotsiaalministri 23.09.2008 määrus nr 61 " Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad "
- Sotsiaalministri 04.01.2008 määrus nr 4 " Psüühiliste erivajadustega inimeste riigieelarvest rahastatavate hoolekandeteenuste kulude hüvitamise kord "
- Sotsiaalministri 23.09.2008 määrus nr 58 " Püsiva töövõimetuse ekspertiisiks ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks vajalike dokumentide loetelu ja vormid, rehabilitatsiooniplaani vorm "
- Sotsiaalkindlustusameti linke seadustele
Algallikas: Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehe uudis
3.10.2008 |