Eestis on hinnanguliselt 1300-1500 inimest, kelle emakeel on viipekeel – just neile on viipekeele tõlketeenus eluliselt vajalik. Kutsetunnistusega viipekeeletõlke on Eestis hetkel 24, neist 10 on iga päev seotud kaugtõlketeenuse pakkumisega.

Kuigi alates sellest aastast on viipekeeletõlketeenus vastavalt sotsiaalhoolekande seadusemuudatustele riiklik, ei ole see lahendanud kvalifitseeritud viipekeeletõlkide nappuse probleemi.

Hoolimata olemasolevast rahastusest, vähenes kaugtõlketeenuse maht eelmisel aastal tõlkide nappuse tõttu kümme tundi nädalas. Nii on tekkinud paradoksaalne olukord, kus inimestel on õigus teenusele, kuid praktikas ei ole võimalik seda alati kasutada.

Viipekeeletõlkide puudus paneb kurdid inimesed tuleviku pärast muretsema

Kurtide kogukonnas tekitab sügavat muret tõsiasi, et praegu puudub viipekeeletõlkide järelkasv täielikult. “Need spetsialistid, kes täna töötavad, on viimased oma ametis. Ilma uue viipekeeletõlgi eriala avamiseta ei ole võimalik tagada jätkusuutlikku teenust ega kaitsta meie kogukonna õigust turvalisele ja arusaadavale suhtlusele hädaolukorras, arstiabis, hariduses ning igapäevaelus,” kirjutas Eesti Kurtide Liit 5. detsembril oma sotsiaalmeedias.

Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Sotsiaalhoolekande seadus kohustab riiki tagama teenuste kättesaadavuse ning Eesti on ratifitseerinud ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis kohustab tagama ligipääsetava kommunikatsiooni.

“Viipekeelne ligipääs peab olema süsteemselt tagatud sotsiaalvaldkonnas, haridusvaldkonnas, tervishoius ning riigi ja kohalike omavalitsuste teenustes. See ei ole lisamugavus, vaid eeltingimus ühiskonnas osalemiseks,” rõhutas Eesti Kurtide Liidu juhatuse esinaine Sirle Papp.

Sotsiaalkindlustusameti kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste omaniku Sandra Laurimaa sõnul on tõlkide keskmine vanus 49 eluaastat ning kuus tõlki on juba pensionieas.

“Veerand tõlkidest on seega sellised, kes igal hetkel võivad mõelda, et mulle nüüd aitab. Lisaks võivad ka noored inimesed pere planeerida ja tööturult mõneks hetkeks eemale jääda.” Kas või ühe tõlgi eemale jäämine võib väga palju teenuse pakkumist mõjutada, nentis Laurimaa.

Viipekeeleõpingud ülikoolis: sild inimõiguste ja võrdse kohtlemiseni

Kaugtõlke rakenduse kasutaja Riina Põdersoni sõnul on sellest alati palju abi. “Kõige rohkem oli sellest aga kasu minu abikaasal haiglas, kui ta kaugtõlke vahendusel arstiga suhtles,” ütles ta.

Hoolimata sellest, et tipptundidel on teenust osutamas paralleelliin kahe tõlgiga, tõdes Põderson, et ootamatutes olukordades peab arvestama ka väikese ooteajaga.

“Kaugtõlge pole näiteks efektiivne, kui ma arsti kabineti ukse taga ootan ja arst läbi ukse nimepidi sisse kutsub,” tõi ta elulise näite ning lisas, et mõnikord harva on ette tulnud ka niiöelda möödatõlkimist.

Paraku ei ole aga kaugtõlke teenus kättesaadav ööpäevaringselt, näiteks õhtustel aegadel ja pühapäeviti teenust ei osutata. “Hädasti on vaja juurde koolitada kvalifitseeritud viipekeele tõlke,” nentis Põderson ning lisas, et praegu on ühe kaugtõlkeseansi kestuseks vaikiva kokkuleppena ette nähtud pool tundi.

Eesti Kurtide Liidu esinaise Sirle Papi sõnul on oluline kaugtõlketeenuse arendamisel kaasata arendusse ka regulaarseid rakenduse kasutajaid.

Arendusettepanekutena toob ta välja, et rakendus võiks olla kasutatav ööpäevaringselt ning suuremate paralleelliinide arvuga. See annaks kurtidele kindlustunde kriisiolukordade lahendamisel. “Tehniline lahendus on oluline, kuid ilma piisava arvu spetsialistideta ei saa teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust pidevalt tagada,” tõdes ta taas.

Kas hädaabi on ikka kõigile võrdselt kättesaadav?

Laurimaa sõnul on oluline muuta kaugtõlge kättesaadavamaks juba seetõttu, et šoki- või paanikaolukorras ei ole SMS-i kirjutamine häirekeskusele parim lahendus. “Kurdi emakeel on eesti viipekeel ja eesti kirjakeel on teine keel. Võõrkeeles abi kutsudes käitub inimene hoopis teistmoodi kui rahulikus olukorras,” selgitas ta.

“Minuni on näiteks Facebook Messengeri kaudu jõudnud õhtul hilja inimese isiklik pöördumine, milles ta palus abi, et helistada häirekeskusesse. Ma ei ole kindlasti mitte ainukene viipekeele oskaja, kelle poole niimoodi öösel pöördutakse,” ütles Laurimaa.

Eelmisel aastal vahendasid tõlgid 26 hädaabikõnet numbrile 112, ütles Laurimaa.

Kaugtõlkerakendus pakub võimalust teha SOS-kõne teenuse lahtiolekuaegadel. Hädaabikõne liigub tavajärjekorrast ette. See tähendab, et inimene saab võimaluse kiiresti helistada hädaabinumbril 112, kaasates viipekeeletõlgi, kes vahendab inimese ja häirekeskuse suhtlust.

Kaugtõlketeenuse ajagraafik 2026:

     E 9-18 (paralleelliin 11-15)
     T 10-14
     K 9-18 (paralleelliin 11-15)
     N 10-14
     R 9-18 (paralleelliin 11-15)
     L 10-16

Kuidas kaugtõlke rakendust kasutada?

Kaugtõlke rakendus on innovatiivne lahendus, mis aitab tõlkide aega efektiivsemalt kasutada. See tagab abi kättesaadavuse ka siis, kui tõlk ei saa füüsiliselt kohal olla. Rakendus muudab tõlketeenuse kättesaadavamaks ka äärealadel, kus füüsiliselt ei olegi ühtki tõlki kohapeal olemas.

Kaugtõlke rakendus on nutitelefonis või arvutis kasutatav äpp, mille kaudu saavad kuulmispuudega inimesed ühenduda viipekeeletõlgiga video teel. Teenuse kasutamiseks on tarvis sotsiaalkindlustusametilt kuulmispuude kohta kinnitust.

Teenust saavad kasutada  inimesed, kellel on tõend kuulmislanguse kohta, mille on väljastanud tervishoiuvaldkonnas töötav spetsialist, tuvastatud kuulmispuue või vähenenud töövõime kuulmislanguse tõttu. Rakenduse toel saab viipekeelne inimene suhelda iseseisvalt igapäevastes olukordades, näiteks arsti vastuvõtul.

Kurt helistab video vahendusel tõlgile. Kuulja, olgu siis ametnik või arst, saab näiliselt täiesti tavalise telefonikõne, mis tihti võib alata sõnadega “Tere, olen viipekeeletõlk ja vahendan teie vestlust…”. Kuulja jaoks on see lihtsalt tavaline sissetulev telefonikõne, kus helistajaks on viipekeelne inimene, kellele annab hääle viipekeeletõlk.

Algallikas: Hääletu kriis: viipekeeletõlkide põud võib jätta kurdid hädaolukorras abita