Koolielu

Tallinna Heleni Kool (aastani 2005 Tallinna Kurtide Kool) on kurtide laste vanemate initsiatiivil 1994.aastal loodud munitsipaalkool, kus õpetatakse meelepuudega lapsi (kuulmispuue, nägemispuue, liitpuue, pimekurdid) lasteaiast gümnaasiumini.

2002.aastast avati lasteaias sobitusrühm, kus tavalastega on koos kergema meelepuudega lapsed.

Aastatel 2003-2008 võeti vastu gümnaasiumisse tavaõpilasi, kellele õpetati lisaks eesti viipekeelt, sotsiaaltööd, meediat ja rootsi keelt.

2005. aasta sügisest lisandusid lasteaiarühmad ja põhikooli klassid ka pimedatele, sealhulgas liitpuudega pimedatele ja pimekurtidele.

Kooli nime saamisel oli eeskujuks maailmakuulus pimekurt Helen Keller. Ka liitklassid oleme nimetanud numbrite asemel klassiõpetajate eesnimede järgi (nt Kadri, Kristiina, Riina jne klass).

Õppe- ja kasvatustöö korraldus

Õppe- ja kasvatustegevus on korraldatud:

• põhikoolis traditsiooniliselt (kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel);
• gümnaasiumis kursustena (õpitakse valitud õppesuuna ja kursuste järgi kujunenud õpperühmades, kursuste järjestuse määrab aineloogika);

Tallinna Heleni Koolis õpetatakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava, põhikooli riikliku lihtsustatud õppekava ja toimetuleku riikliku õppekava alusel. Vajadusel koostatakse individuaalne õppekava.

Klassi täituvuse ülemine piirnorm on:

• Gümnaasiumis 36 õpilast, kusjuures iga erivajadusega õpilast arvestatakse 3 tavaõpilase eest
• meelepuuetega laste põhikooliklassis 12 õpilast;
• liitpuuetega laste klassis 7 õpilast.

Kui kahe või enama klassi õpilaste arv kokku on 7 või alla selle, moodustatakse nendest õpilastest liitklass.

Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel tasuta kasutada vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid.

Kõigi riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu igaks õppeaastaks kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega.

Õppeaasta algab 1.septembril ja lõpeb juuni alguses. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on 10 minutit. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna.

Õpilaste väikseim lubatud nädalakoormus gümnaasiumiastmes on 32 tundi. Õpilaste suurim lubatud nädalakoormus põhikooli klassides on vastavalt õppekavale ja tunnijaotusplaanile 20-34 tundi nädalas.

Allikas: http://helen.edu.ee/