EST
ENG
RUS
Avaleht
Sisukord
RSS
Sisukord
Sisukord
EKL logo
›› Detailne otsing
›› Kontaktid

Nőmme tee 2, 13426 Tallinn
e-post: eadead.ee
tel:  +372 655 2510
faks: +372 655 2510

Eesti Kurtide Liit

Haridus ja kultuur

Ajalugu ja varia

Ühingud ja partnerid

  • Organisatsioon
    • - Tegevuskava
    • - Kontaktid
    • - Põhikiri
    • - Arengukava
    • - Väärtused
    • - Protokollid
    • - Aastaaruanded
    • - Aruandlus
    • - Riigihanked
  • Uudised
  • Välisuudised
  • Projektid
  • Pildigalerii
  • Lingid
  • Kirjakast
Organisatsioon
Print
Eesti Kurtide Liidu põhikiri

I  ÜLDSÄTTED

  1. Eesti Kurtide Liit (edaspidi EKL) on kurtide ühinguid vabal algatusel ja võrdsetel alustel ühendav ülemaaline ühendus, mis tegutseb liikmete omavalitsuse alusel. EKL-l on palgalise personaliga struktuuriüksus - Keskus.
  2. EKL on eraõiguslik juriidiline isik oma põhikirja, pitsati ning pangaarvete ja atribuutikaga.
  3. EKL juhindub oma tegevuses põhiseadusest, teistest seadustest, Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
  4. EKL on Tallinnas 22. mail 1922. a. asutatud Eesti Kurttummade Seltsi õigusjärglane.
  5. EKL Keskuse asukoht on 13426 Tallinn Nõmme tee 2.
  6. EKL on asutatud tähtajatult.
  7. EKL majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 

II  EKL EESMÄRK JA ÜLESANDED

  1. EKL tegevuse põhieesmärk on kaitsta ühistegevuse läbi kurtide ühingute huve ja selle läbi ühingu üksiku liikme huve, abistada ja suunata ühingute omaalgatuslikku tegevust tagamaks ühingute liikmetele eluoluks võrdsed võimalused teiste kodanikega, olla koostööorganiks kurtide ühingute ja valitsusasutuste vahel, kujundada vabariigis kurtide poliitikat.
  2. EKL ülesanded on:
9.1.  osalemine Vabariigi Valitsuse sotsiaalpoliitika väljatöötamises läbi oma esindatuse Eesti Puuetega Inimeste Kojas lähtudes kurte puudutavatest ülemaailmsetest; tegevusprogrammidest ning kurtidele võrdsete võimaluste andmise standardreeglitest;
9.2.  kurte puudutavate arengukavade ja projektide väljatöötamise algatamine ning osalemine selles töös, vajaduse korral nendele hinnangute andmine;
9.3.  kurtide olukorra analüüs, hindamine ja arvestus;
9.4.  kurtide ajalehe väljaandmise korraldamine, positiivse avaliku arvamuse kujundamisele kaasaaitamine kurtide inimeste küsimustes ajakirjanduse ja muude massiteabevahendite kaudu;
9.5.  koostöö rahvusvaheliste kurtide ja teiste puuetega inimeste organisatsioonidegaja teiste riikide analoogiliste organisatsioonidega ning selle kaudu saadava informatsiooni ja kogemuste vahendamine, osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides;
9.6.  teadusalase tegevuse, uurimistööde ning täiendõppe koordineerimine ja arendamisele kaasaaitamine kurtide inimeste probleemidega seotud valdkondades;
9.7.  liikmesühingute tegevuse koordineerimine ja abistamine, vajadusel juhendamine;
9.8.  vajadusel uute kurtide ühingute loomise abistamine, nende tegevuse edendamine;
9.9.  vabariiklike kurtide kultuuri- ja spordiürituste toetamine;
9.10. viipekeele kui kurtide suhtlemiskeele arendamisele, õpetamisele ja kasutamisele kaasaaitamine, viipekeele kui kurtide inimeste suhtlemiskeele tähtsuse teadvustamiselekaasaaitamine üldsuse, Vabariigi Valitsuse ja riigivõimuorganide tasandini, vajdusel kaasabi osutamineviipekeele teaduslikule uurimistegevusele;
9.11. viipekeele tõlketeenuse korraldamine;
9.12. kurtide ühiskondliku ja tööalase aktiivsuse tõstmine, hariduse omandamisele kaasaaitamine;
9.13. kurtide tööhõive tagamisele kaasaaitamine võimaluste piires olemasolevate või loodavate EKL ettevõtetes uute töökohtade loomisel ning EKL tegevuse finantseerimisele EKL majandustegevusele orienteeritud äriühingute kasumieraldistest.

III  VARA JA VAHENDID 

  1. Kurtide sotsiaalse heaolu kindlustamiseks ja majandusliku toetuse saamiseks teeb EKL koostööd riigivõimu-ja valitsemis-, samuti omavalitsusorganitega.EKL tegevust rahastatakse vahenditest, mis koosnevad:
    11.1. liikmemaksudest;
    11.2. sisseastumismaksudest;
    11.3. annetustest, eraldistest, kingitustest;
    11.4. pärandustest;
    11.5. tuluüritustest saadud laekumistest;
    11.6. sponsorlusest;
    11.7. kirjastustegevusest;
    11.8. koolituse korraldamisest;
    11.9. aktsia- või osatähtede omamisest;
    11.10.  intressidest ja dividendidest;
    11.11.  varade rentimisest;
    11.12.  muust, mis on vajalik põhikirjalise tegevuse arendamiseks. 
  1. EKL võib oma põhikirjaliste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks luua koosseisulisi allüksusi, sihtasutusi, omada kinnis- ja registrisse kantud vallasvara ning teha EV seadustest tulenevaid tsiviil- ja äriõiguslikke tehinguid.
  2. EKL majandustegevusele orienteeritud äriühingute, asutuste ja struktuurüksuste varad on EKL omand. 

IV  LIIKMED

  1. EKL liikmeteks võivad olla EKL põhikirja tunnistavad ning EKL tegevust toetavad kurtide registreeritud ühingud, samuti teised kuulmispuuete alal tegutsevad või asjast huvitatud juriidilised isikud, kes soovivad kaasa aidata EKL eesmärkide ja ülesannete realiseerimisele.
  2. Kui EKL-ga soovib ühineda uus kurtide ühing, kinnitab tema kirjaliku avaldusega põhikirja EKL Juhatus. Juhul kui EKL Juhatus ei kinnita ühineda sooviva põhikirja ja liitumisavaldust, on taotlejal õigus vaidlustada see otsus järgmisel liidukoosolekul, mille otsus on lõplik.
15.1. Toetajaliikmena võib EKL tegevuses osaleda ühing või juriidiline isik, kes ei ole EKL liige, omades EKL li idukoosolekul nõuandvat sõnaõigust. EKL toetajaliikmeks võidakse vastu võtta juriidiline isik, kes tunnistab EKL põhikirja ja kelle tegevus on seotud kurtide inimeste ja kuulmispuuetega külgnevate probleemide lahendamisega. 
  1. EKL-st väljaastumiseks esitab liige Juhatusele kirjaliku avalduse. EKL-st saab välja astuda ainult pärast majandusaasta lõppu ja pärast 2 aastase etteteatamisaja möödumist. EKL Juhatus kustutab pärast etteteatamistähtaja möödumist ja nõudeõiguse mitte tekkimist Juhatuse poolt kinnitatud reglemendi alusel väljaastunu EKL nimekirjast.
  2. EKL liikme võib EKL-st Juhatuse otsusega välja arvata, kui liige:
17.1. ei osale EKL töös;
17.2. astub EKL-ga samalaadset tegevust arendava mittetulundusühingu liikmeks;
17.3. on EKL raamatupidamise arvestuse tõttu kaotanud EKL usalduse.
  1. Liikme väljaarvamise otsustab EKL Juhatus oma koosolekul, teatades sellest väljaarvatavale liikmele 1 kuu enne koosoleku toimumist. Väljaarvataval liikmel on õigus osaleda selle küsimuse arutelu juures sõnaõigusega. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt hääletasid ¾ Juhatuse liikmetest.
  2. Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse arutamist järgneval EKL liidukoosolekul, mille otsus on lõplik.
  3. EKL liikmete õigused ja kohustused: 
20.1. EKL liikmel on õigus:
  20.1.1.  osaleda hääleõigusega EKL liidukoosolekul;
  20.1.2.  saada EKL võimaluste piires abi ja toetust oma eesmärkide saavutamisel;
  20.1.3.  osaleda EKL üritustel;
  20.1.4.  kasutada vastavalt sõlmitud lepinguteleja kodukorrale EKL ruume ja vara;
  20.1.5.  esitada ettepanekuid ja arupärimusi EKL puudutavates küsimustes;
  20.1.6.  nõuda EKL-ga sõlmitud lepingulistest kohustustest kinnipidamist;
  20.1.7.  olla valitud liikmesühingu esindajate kaudu EKL juht- ja kontrollorganitesse; Valida saab esindajaid, kes omavad 5 aastast staazi liikmesühingus.
  20.1.8.  moodustada iseseisvaid sihtasutusi, mille tegevus peab olema kooskõlas EKL eesmärkide ja ülesannetega;
  20.1.9.  EKL-st välja astuda kooskõlas käesoleva põhikirjaga.
 
20.2. EKL liige on kohustatud:
  20.2.1.  Järgima EKL tegevuses osalemisel EKL põhikirja ja EKL organite otsuseid;
  20.2.2.  tasuma vastavalt kehtestatud korrale liikmemaksu;
  20.2.3.  võtma täitmiseks EKL põhikirja ja EKL liidukoosoleku otsused;
  20.2.4.  osalema EKL tegevuses ja täitma oma lepingulised kohustused EKL ees.

V  LIIDUKOOSOLEK

21.1. EKL kõrgemaks organiks on liidukoosolek, millel iga liikme delegatsioonil on kaks (2) häält. Valimiskoosolekul arvestatakse üks lisahääl iga liikmesühingu 50 liikme kohta. Hääletab üks delegatsiooni esindaja.
21.2. Liidukoosolek on korraline või erakorraline.
21.3. Korraline liidukoosolek kutsutakse kokku EKL Juhatuse poolt 1 kord aastas.
21.4. Erakorraline liidukoosolek kutsutakse kokku Juhatuse poolt, teatades sellest liikmetele vähemalt 2 nädalat ette juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja motiveeritud põhjust ära näidates vähemalt 2/3 EKL liikmetest.
21.5. Korralise liidukoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse Juhatuse poolt EKL liikmetele vähemalt 1 kuu enne selle toimumist kirjalikult.
21.6. Liidukoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud ¾ liikmete delegatsioonid.
21.7. EKL põhikirja muutmiseks on vajalik liidukoosolekul osalevate delegatsioonide ¾ häälteenamus ja eesmärgi muutmiseks vajalik kõigi liikmete nõusolek.
21.8. EKL liidukoosoleku teised otsused on vastu võetud lihthäälteenamusega.
21.9. Liidukoosolekul toimuvad korralised valimised iga 5 aasta tagant.
21.10.  Kui liidukoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub Juhatus 3 nädala jooksul, kuid mitte varem, kui 1 nädala pärast kokku sama päevakorraga liidukoosoleku, mis on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata sellel osalevate delegatsioonide arvust. 
  1. Liidukoosoleku pädevuses on:
22.1. eesmärgi muutmine;
22.2. põhikirja muutmine ja täiendamine;
22.3. juhatuse, revisjonikomisjoni ja esimehe valimine 5 aastaks;
22.4. juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete ärakuulamine ja neile hinnangu andmine;
22.5. tegevuse reorganiseerimine, ühinemine, jagunemine, lõpetamine;
22.6. Juhatuse või muu organi liikmega EKL kinnis- või registrisse kantud vallasvaraga tehingute tegemise otsustamine ja selles tehingus EKL esindaja määramine;
22.7. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;
22.8. EKL ettevõtlusvormi kinnitamine;
22.9. EKL aastaaruande kinnitamine.
22.10.  Juhatuse ja revisjonikomisjoni väljalangenud liikmete asemele valib liidukoosolek uued liikmed, kelle volitused algavad kohe peale valimisi ja kestavad kuni korraliste valimisteni.

VI  JUHATUS

  1. Liidukoosolekute vahelisel ajal juhib EKL tegevust Juhatus, millise liidukoosolek on salajase hääletamise teel valinud vähemalt 6 liiget.Juhatuse koosolekud toimuvad mitte harvem kui kaks(2) korda kvartalis. Juhatus kutsutakse kokku esimehe või tema äraolekul aseesimehe poolt. Juhatuse võivad kokku kutsuda ka neli juhatuse liiget oma motiveeritud taotluse alusel.
  2. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa esimees või aseesimees ja kolm juhatuse liiget. Hääletamisel on häälte võrdsuse korral otsustavaks esimehe hääl, tema äraolekul aseesimehe hääl. Kui mõni juhatuse liige lahkub või ei ole korduvalt osa võtnud juhatuse tööst, valib järgmine liidukoosolek tema asemele uue liikme.Juhatuse pädevus:
    25.1. EKL tegevuse juhtimine liidukoosolekute vahelisel ajal;
    25.2. EKL liidukoosolekute otsuste elluviimine;
    25.3. EKL eelarve kinnitamine ja selle täitmise jälgimine;
    25.4. EKL i liikmete vastuvõtmine, lahkumise ja väljaarvamise otsustamine;
    25.5. EKL tegevuse aruande kinnitamine liidukoosolekule;
    25.6. liidukoosolekute toimumise aja, koha ja päevakorra kinnitamine ja liikmete esindatuse kvoodi otsustamine;
    25.7. EKL esindamine riigi- ja omavalitsustes ning välissuhetes, selleks volitatud isikute kaudu;
    25.8. Keskuse struktuuri ja ametikohtade kinnitamine;
    25.9. liikmesühingute, EKL ettevõtete ja asutuste põhikirjade kinnitamine;
    25.10.  EKL ettevõtete ja asutuste juhtide ametisse kinnitamine ja vabastamine;
    25.11.  liikmete arvestuse pidamine;
    25.12.  muud seadustest tulenevad õigustoimingud. 
  1. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda, kui tema kohustused EKL ees on olulisel määral täitmata või tema võimetus EKL tehevust juhtida on ilmne või mõnel muul mõjuval põhjusel.

VII  ESIMEES

  1. EKL esimees valitakse EKL liidukoosolekul 5 aastaks salajase, otsese ja ühetaolise hääletamise teel. EKL esimees on ühtlasi EKL juhatuse esimees. Esimees töötab oma volituste kehtimise ajal EKL-is palgalisel ametikohal. Esimehe kuutöötasu kehtestatakse juhatuse poolt.
  2. Esimehe pädevus:
28.1. juhib EKL Keskuse tööd;
28.2. korraldab juhatuse tegevust;
28.3. tegutseb EKL nimel ja esindab EKLi ilma volitusteta nii kodu- kui välismaal;
28.4. annab volikirju;
28.5. omab EKL nimel allkirjaõigust;
28.6. sõlmib EKL nimel lepinguid;
28.7. annab välja käskkirju, korraldusi ja juhendeid;
28.8. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid EKL Keskuse töötajatega ning ettevõtete, asutuste ja struktuurüksuste juhtidega;
28.9. käsutab kooskõlas põhikirjaga EKL vara ja nvahendeid kinnitatud eelarve piires;
28.10.  avab ja sulgeb EKL pangakontosid;
28.11.  annab oma tegevusest aru EKL juhatusele ja liidukoosolekule;
28.12.  vastutab oma tegevuse eest seadustes sätestatud korras.

VIII  REVISJONIKOMISJON

  1. EKL tegevust kontrollib sõltumatu kontrollorgan- revisjonikomisjon. Revisjonikomisjon valitakse EKL valimiskoosolekul salajase, otsese ja ühetaolise hääletamise teel viieks aastaks. Valitakse revisjonikomisjoni esimees ja kaks lihtliiget.
  2. Revisjonikomisjoni liikmetel peab olema vähemalt lõpetatud keskharidus ning vanus alates 25. eluaastast.
  3. Revisjonikomisjoni pädevus:
31.1. jälgib ja kontrollib põhikirja täitmist EKLs ja liikmesühingutes;
31.2. kontrollib EKL ja liikmesühingute eelarvete täitmist ja aruandlust;
31.3. revideerib üks kord aastas EKL finants- ja majandustegevust;
31.4. kaasab vajadusel audiitori.
 
Revisjoniaruanne esitatakse aprillikuu liidukoosolekule. Revisjonikomisjonil on õigus nõuda EKL juhatuselt vajalikke andmeid ja selgitusi.

IX  RAAMATUPIDAMINE

  1. Juhatus korraldab EKL raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
  2. Juhatus esitab aruanded liidukoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Audiitor või revisjonikomisjon peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.
33.1. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. 
  1. EKL tegeleb Keskuse kaudu EKL sisese majandusanalüüsi ja statistikaga. Keskus võib kehtestada ühekordseid ja alalisi statistilisi aruandeid nii ettevõtetele kui liikmesühingutele, mida kasutatakse majandusanalüüsi tegemiseks.

X  LÕPETAMINE. ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

  1. EKL tegevus lõpetatakse:
35.1. liidukoosoleku otsusega;
35.2. pankrotimenetluse alustamisel EKL vastu;
35.3. EKL liikmete arvu vähenemisel alla kolme;
35.4. liidukoosoleku võimetuse korral valida juhatuse liikmed. 
  1. EKL tegevuse lõpetamise võib alati otsustada liidukoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud 2/3 liidukoosolekul osalenud liikmetest kahel järjestikusel EKL liidukoosolekul, millede vahe on vähemalt 3 kuud. Kui EKL tegevus lõpetatakse liidukoosoleku otsusega, peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kohta registrisse.
  2. EKL tegevuse lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
  3. EKL võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga. Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. Ühinemisel läheb ühendatava mittetulundusühingu vara, õigused ja kohustused üle EKL-le.
  4. EKL-i jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel vastavalt seaduses sätestatud korrale.

EKL põhikirja muudatuse otsus punktis 37. võeti vastu ja viidi täiendus sisse 12.01.2008.

faili ikoon EKL põhikiri 2008

13.08.2010
Tagasi