1000 eKr
Heebrea seadus sätestab, et kurtidele on piiratud õigused omandile ja abielule.
355 eKr
Aristoteles ütleb: „Need, kes on sündinud kurdina jäävad meelteta ja arutlusvõimeta.“
360 eKr
Platoni „Cratyluses“ mainib Sokrates kurtide kasutatavat viipekeelt. Sokrates arutab kaasasündinud intelligentsi teemat ja leiab, et kurdid inimesed ei ole võimelised kasutama keelt ja ideesid välja mõtlema.
77 pKr
Plinius Vanem avaldab raamatu „Natural History“. Ta mainib Quintus Pediust, Rooma konsuli poega. Quintus oli väga andekas kunstnik, kes oli kurt. Et saada kunstnikuks, oli tal vaja Caesar Augustuse luba.
354 - 430 pKr
Püha Augustinus arvas, et usk jõuab inimeseni kuulmise kaudu ja et kurtus takistab usku. Siiski ta uskus, et kurdid inimesed on õppimisvõimelised ja leiavad tee usuni ja lunastuseni. Augustinus kirjeldab kehaliigutusi, viipeid ja žeste ja uskus, et selle suhtlusviisi abil saab edastada mõtteid ja uskumusi. Ta arvab, et selline suhtlemine on võrdne kõneldava keelega.
1521
Rudolf Agricola, Hollandi humanist, uskus, et kurdid saavad suhelda kirjutamise kaudu. Ta arvas, et kõnevõime ja mõttevõime on kaks erinevat asja.
1501 - 1576
Girolamo Cardano oli esimene arst, kes tunnistab kurdid mõtlemisvõimelisteks. Ta seisis vastu Aristotelese väitele, et asjade mõistmiseks on vaja kuulmisvõimet.
1591
Saksa arst Alberti avaldas esimese raamatu kurtusest „Discourse on Deafness and Speechlessness“. Ta väitis, et kuulmine ja kõne on kaks erinevat funktsiooni. Alberti uskus, et kurdid inimesed on mõtlemisvõimelised, isegi kui neil puudub rääkimisvõime. Ta näitas, et kurdid oskavad huultelt lugeda, kõnet mõista ja lugeda.
1614 - 1684
John Bulwer oli Briti arst, kes uuris žeste ja avaldas raamatu „Philicopus“/“Deaf and Dumbe Man’s Friend“ ja „Chirologia“/“Naturall Language of the Hand“. Need olid esimesed inglise raamatud kurtide hariduse ja keele kohta.
1620
Kurtide haridust anti kõige varem Hispaanias. Melchor de Yebra ja Juan Pablo de Bonet olid hariduses tegevad sellel ajal. De Yebra oli teadlik munkade kasutatavatest sõrmenditest. Ta avaldas need sõrmendid üksikuks kasutamiseks. Bonet toetas oraalset õpetust, aga kasutas sõrmendamist, et õpetada kõnet ja kirja. Ta kasutas seda meetodit, et kurdid saaksid lõimuda kuuljate kogukonnaga.
1680
George Dalgarno, Šoti õpetaja, õpetas lapsi huultelt lugema, rääkima ja sõrmendama. Ta kirjutas kurtide haridusest raamatu „Didascalocophus“/“the Deaf and Dumb Man’s Tutor“, mis toetas sõrmandamise ja žestide kasutamist kurtide hariduses.
1755
Samuel Heinicke asutas esimese oraalse kooli kurtidele Saksamaal.
1760
Abbe Charles Michel de l'Epee (1712-1789) asutas Pariisis Kuningliku Kurtide Instituudi. L'Epee toetas kooli omal kulul surmani. Pärast tema surma hakkas valitsus kooli toetama. Tema järeltulija oli Abbe Roch Concurrou (Curcurran) Sicard (1742-1822). Sicard kutsus Laurent Clerci ja Jean Massieu Londonisse, kus nad kohtusid Thomas Hopkins Gallaudet’ga.
1760
Thomas Braidwood asutas esimese Briti Kurtide Akadeemia.
1776
Abbe de l’Epee avaldas “Instruction of deaf and dumb by means of methodical signs“ („Kurttummade õpetamine metoodiliste viibete abil“).
1812
John Braidwood asutas Ameerikas Braidwoodi Kooli.
1817
Mason Cogswell, Thomas H. Gallaudet ja Laurent Clerc lõid Ameerika Kurtide Kooli.
1818
Asutati New Yorgi Kurttummade Õpetamise Instituut.
1831
Dr. Samuel Howe sai esimese USA pimedate kooli direktoriks. See kool nimetati hiljem Perkinsi Pimedate Kooliks.
1846
Hakati välja andma ajakirja „American Annals of the Deaf“ Hartfordis Ameerika Kurtide Koolis.
1856
Amos Kendall annetas kaks aakrit maad ja maja, et luua kool kurtidele, tummadele ja pimedatele.
1865
Loodi Riiklik Kurtide Liit. See oli esimene riiklik kurte ühendav liit.
1873
George Wallis avaldab oma raamatu „Language of Touch – a narrative illustrating the instruction of the Blind and Deaf Mute” („Puudutuse keel - narratiiv pimedate ja kurttummade õpetamise kirjeldamiseks“). See raamat põhineb kurttumma naise Mary Bradley näitel.
1875
Loodi ajaleht „The Deaf Mutes’ Journal“, mis ilmus 1951. aastani. 1930. aastatel nimetati ajaleht ümber. Uueks nimeks sai New York Journal.
1876
Alexander Graham Bell leiutas telefoni. Ta kasutas oma mõju, et sisse viia oraalne õpetus, mis takistas kurtide suhtlemist.
1880
Ameerikas loodi Rahvuslik Kurtide Liit.
1880
Milanos toimus rahvusvahelise kurtide õpetajate kongressi konverents. James Denison oli ainus kurt inimene 16 kohalviibija hulgas. Konverents toetas ülekaalukalt oraalset õpetust.
1883
Bell pidas loengu Ameerika Teaduste Akadeemias. Bell oli mures kurtide abielude pärast ja ütles, et nad ei tohiks abielluda, sest see eraldaks kurdid kuuljate kogukonnast ja aitaks kaasa kurtide laste sünnile. Sellest algas debatt kurtide omavaheliste abielude keelustamise üle.
1886
Kurt William Dummy Hoy alustas oma karjääri elukutselise pesapallurina. Ta mängis kahes võistkonnas: Cincinnati Reds ja Washington Senators.
1887
Alexander G. Bell asutas Volta Bureau. Selles laboratooriumis lindistati ja analüüsiti kõnet.
1890
Asutati Briti Kurtide Liit.
1893
Agatha Tiegel Hanson lõpetas Gallaudet Ülikooli esimesena 4-aastase bakalaureusekraadiga.
1894
Rahvuslik Kurttummade Ülikool nimetati ümber Gallaudet Ülikooliks.
1901
Leiutati esimene elektriline kuuldeaparaat.
1912
Juliette Gordon Low, hiliskurdistunud naine, asutas Ameerika gaidide liikumise.
1914
Edwin Nies sai Pennsylvania Ülikoolis esimese kurdina doktorikraadi hambateaduses.
1921
Earl C. Hanson sai patendi esimese vaakumtoruga kuuldeaparaadile.
1924
E. Rubens Alcais ja Antoine Dresse lõid Rahvusvahelise Vaikse Spordi Komitee. Sellele järgnesid esimesed kurtide rahvusvahelised mängud Pershingi staadionil Pariisis.
1928
Nellie Zabel Willhite tegi soololennu. Arvatakse, et ta oli esimene kurt lendur.
1945
Ohios asutati Ameerika Kurtide Spordiliit.
1950
Kõrva taga kantav kuuldeaparaat tuleb kasutusele.
1954
Esimene mustanahaline Andrew Foster lõpetas Gallaudet Ülikooli. Hiljem asutas ta 31 kooli ja 2 keskust kurtidele Aafrikas.
1960
Maxine Tull Boatner kirjutas Dr. Edward M. Gallaudet eluloo „Voice of the Deaf“ („Kurtide hääl“).
1960
Stokoe avaldas oma raamatu viipekeelest kui loomulikust keelest. Sellele pöörati rohkem tähelepanu hilisemas väljaandes Casterline ja Cronebergiga 1965. aastal „Dictionary of ASL on Linguistic Principles“ („Ameerika viipekeele sõnaraamat lingvistiliste printsiipide kohta“).
1960
Loodi Kurtide Noorte Liit.
1964
Kurt leiutaja Robert Weitbrecht leiutas seadme, millega saab kirjutusmasina abil telefoniga teateid saata.
1964
Ameerika Kurtide Liit andis naisliikmetele õiguse hääletada.
1965
Ameerikas asutati esimene tehnikaülikool kurtidele – Rahvuslik Tehnikaülikool Kurtidele.
1976
Peeti esimene kurtide naiste konverents Washingtonis Gallaudet Ülikoolis.
1977
Loodi Kurtide Vikerkaarepartnerlus. Partnerluse liikmed on kurdid geid ja lesbid.
1979
Asutati Ameerika Pimekurtide Liit.
1984
Paigaldati esimesed sisekõrva implantaadid.
1988
Gallaudet Ülikooli juures toimus „Kurt president praegu!“ pikett. Selle tulemusel astus tagasi kuulja president Elizabeth Ann Zinser. Presidendiks sai I. King Jordan.
1997
Asutati Maailma Pimekurtide Liit.
2003
Briti valitsus tunnustas viipekeelt kui loomulikku keelt.
Allikas: http://archives.gallaudet.edu/Timeline.htm
29.03.2010 |