EPIKoda eelkaitses ÜRO puuetega Inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraporti 9. aprillil 2019

9. aprillil eelkaitses Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) ÜRO-s ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportit, mis toimus videosilla vahendusel Tallinnast, TalTechi ruumidest. Puuetega inimeste esindusorganisatsioonide jaoks on tegemist ajaloos esmakordse võimalusega selgitada eesti puuetega inimeste olukorda Genfis kogunevale ÜRO Puuetega inimeste õiguste komiteele, kes kaitsmise järgselt koostab komitee Eesti riigile soovitused  puuetega inimeste olukorra parandamiseks.

EPIKoda oli esindatud koosseisus: Anneli Habicht, Toomas Mihkelson, Kristi Rekand, Tiit Papp, Jakob Rosin ja Monica Lõvi.

Genfis kohapeal osales sessioonil Juta Saarevet, Õiguskantsleri puuetega inimeste õiguste valdkonna juht, kes avas Õiguskantsleri kui alates 1. jaanuarist 2019 konventsiooni järelevalvet teostava institutsiooni vaadet konventsiooni täitmisele Eestis.

13.02.2019. ÜRO-le esitatud, aastatel 2016-2019 koostatud variraporti (https://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2019/04/Variraport-%C3%9CRO-le-eesti-keeles-08.04.2019-EPIKoda.docx) eesmärk on juhtida tähelepanu puudustele rahvusvahelise konventsiooni täitmisel. Variraport lähtub praktilisest tegelikkusele Eesti puuetega inimeste elus ning toetub teadus- ja tõenduspõhistele allikatele, puudeorganisatsioonide eestvedajate intervjuudele ja ekspertarvamustele.  Raport analüüsis puuetega inimeste õiguste kaitset sotsiaal-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, hariduse-, töö-, juurdepääsetavuse, teovõime piiramise ja kogukonda kaasamise valdkonnas.

Aitäh ka TalTechi inimestele videokonverentsi ladusa tehnilise teostuse eest ning sügav kummardus Viipekeeletõlgid OÜ-le professionaalse tõlketeenuse (eesti viipekeelest suulisesse inglise keelde sünkroontõlkena) eest!

Siin on Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimehe Tiit Papp'i komiteele esitatud tihe ja lühike ülevaade Eesti kurtide kogukonna jaoks olulistest ja valusatest teemadest:

Tere! Minu nimi on Tiit Papp, Eesti Kurtide liidu esimees. Mina olen kurt ja kasutan viipekeelt. Minul on abiks viipekeeletõlgid.

Mina soovin käsitleda 3 artiklit.

Artikkel 9  - Juurdepääsetavus

Nagu siin on varem juttu tehtud, et puuetega inimeste oluliste teenuste osutamine on kohalike omavalitsuste kohustuseks pandud, kuid nende võimekus neid teenuseid osutada on Eesti mitmetes regioonides mittepiisav või peaaegu olematu. Suuremates linnades nagu Tallinnas, Tartus, Pärnus saavad kurdid minimaalselt 2 – 3 tundi viipekeele tõlketeenust kuus, mis ei ole muidugi piisav, aga enamikes kohalikes omavalitsustes on tõlketeenus peaaegu olematu.

Teiseks – paar aastat tagasi käivitatud töövõimereform soodustab puuetega inimesi avatud tööturule sisenema, mis ongi väga hea. Nii ka kurdid on muutunud aktiivsemaks, aga sellega kaasnes ka suurem vajadus kommunikatsiooni kättesaadavusele – kurdid pöördusid kohaliku omavalitsuse poole, et taotleda viipekeele tõlketeenust. Ei saa, sest sissetulek on nende arvates piisav ja meil tuleb omast taskust tõlketeenust ise osta. Nii et tööturu aktiivseid puuetega inimesi karistatakse sellisel viisil.

Artikkel 21  - Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele

Peatun ainult juurdepääsul teabele.

1. märtsil 2007. aastal tunnustati keeleseaduses eesti viipekeelt võrdseks eesti keelega. Kuid praktiliselt siiani ei ole selle seaduse punkti täielikult rakendatud avalikus sektoris kui ka erasektoris, nii hariduses kui ka igapäevaelus. Seda punkti rakendatakse ainult kohtus või politsei uurimismenetluses.

2006. aastast avati Tartu ülikoolis eesti viipekeele tõlkide eriala. Tartu Ülikooli senat otsustas järgmisel aastal viipekeeletõlkide õppekavale üliõpilasi mitte vastu võtta. Sellega seoses võib kurtide kogukond sattuda taas ühiskondlikust aktiivsest elust isolatsiooni.

Järgmine teema kommunikatsioonilisest ligipääsetavusest. Eesti rahva jaoks olulisele avalikule teabele ja avalikele teenustele on kurtide inimeste kommunikatsioon piiratud, ei ole piisaval määral pööratud tähelepanu visuaalse (ehk viipekeelse) info kättesaadavusele.

Artikkel 24  - Haridus

Kurtide noortel on väga raske pääseda kutseharidusele ja täielikule ülikooliharidusele. Noored ei saa valida endale sobivat eriala õppimiseks kutsekoolides. Haridusministeerium lahendab need probleemid juhtumipõhiselt, see tähendab seda, et kutseõppes pakutakse viipekeele tõlget ainult siis kui on koos 3 kurti, kes soovivad ühte ja sama eriala samas koolis õppida. Aga paljud noored ei taha õppida näiteks seda eriala, vaid soovivad hoopis teist eriala õppida.

Väga valusaks teemaks noortele on ülikooliharidusele täielik ligipääsetavus. Riigi poolt võimaldatud stipendium võimaldab katta vaid õpitavast erialast sõltuvalt umbes 25% õppeks vajalikust viipekeele tõlketeenusest, mille tõttu noor on sunnitud mitmeid-mitmeid tunde ära jätma, sellega jääb haridus poolikuks. Samuti katkestavad mitmed noored haridustee.

Nende probleemi võimestab ka viipekeeletõlkide suur puudus.

Nüüd lubage mul anda sõna oma kolleegile Monicale.