Viipekeel – iseseisev keel või abikeel?

Viipekeele kasutajaid on Eestis küll vähe, aga kogu maailmas on meid kokku 70 miljonit. Viipekeelte tekkimine ja areng sai alguse Prantsusmaalt 18.sajandi teisel poolel ning levis sealt edasi Ameerikasse ja teistesse riikidesse. Milano 1880.a. kongressil otsustati viipekeel kaotada, kuid see on elus püsinud ja arenenud tänase päevani sellest otsusest hoolimata. Teistest riikidest pärit kurtidega on võimalik suhelda kasutades rahvusvahelist viiplemist.

Viipekeeled on kurtide omavahelises suhtlemises tekkinud ja arenenud iseseisvad keeled. Eesti viipekeel tekkis juba 19.sajandil ja selle tekkimist seostatakse kurtide laste õpetamisega kurtide koolis. Kui kurt laps kõnest aru ei saanud, hakkasid õpetajad kasutama viitamisi ja lihtsamaid žeste. Sealt hakkas arenema viipekeel iseseisva keelena. Nõukogude ajal oli viipekeele kasutamine õppetöös keelatud ja kurdid ei julenud ka avalikes kohtades viibelda. Viipekeelt kasutati oma kogukonnas ja ühiskonnas varjatult. Kuna viipekeel oli peidus, siis loomulikult ei teadnud kuuljad palju viipekeelest. Taasiseseisvunud Eestis sai viipekeel julguse end näidata ja tulla avalikkuse ette. Alguses tekitas see üllatust ja imestust. Kuid kurdid, kes viipekeelt omavahelises suhtluses kasutasid, ei olnud seda keelt varem süstemaatiliselt õppinud. Nüüd on kurtidel võimalus oma emakeelt koolis õppida ja kasutada. Samas on teaduslikult uuritud, et visuaalselt tajutav informatsioon on kurtidele nende arengus äärmiselt oluline ning kõik visuaalne, sealhulgas viipekeele kasutamine, kiirendab kurtide arengut.

Viipekeelt kasutatakse meedias, see on ka kõigile ligipääsetav ja avalik. See on kurtidele esimene ja loomulik eneseväljenduse ja maailmaga suhtlemise vahend.

Siiani on kahjuks levinud väärarusaam, et viipekeel on abisüsteem mõne teise keele nähtavaks tegemisel. Viipekeel on kurtide emakeel ja selle õppimiseks ei piisa ainult selle kasutamisest koduses suhtlemisel. Seda tuleb süstemaatiliselt õppida nii, nagu õpitakse kõiki teisi keeli. Kui puudub süstemaatiline viipekeele õpetus ja keelt õpitakse ainult oma kodus, tekivad probleemid uute viibete õppimisel. Samuti on viipekeele õppimine soovitatav ka implanteeritud lastele. Viipekeelt õpitakse ja õpetatakse ka ülikoolides.