EKL koolituspäevad Nelijärvel

23. – 25. novembril toimus Nelijärve puhkebaasis 3 päevane koolitus, mille rahastamist toetas Eesti Puuetega Inimeste Fond. Osalejaid tulid Tartust, Rakverest, Tallinnast, Haapsalust ja Eesti Kurtide Noorte Organisatsioonist. Eesti Kurtide Liidu eesmärgiks oli kuulmispuudega liikmeühingute juhatuse liikmetele anda teadmisi kaasaaegsetest juhtimisvõtetest, õppida tundma muudatuste protsessi ja tõhusa meeskonna loomist.

Esimesel päeval arutati ühingute tugevate ja nõrkade külgede üle. Ka arutati Eesti Kurtide Liidu tegevust, tulevikunägemusest, probleemidest:
Tartust – väga hea ühingu koostööpartner Tartu Puuetega Inimeste Koda; ühing pöörab suurt tähelepanu kurtidele pensionäridele; tagasihoidlikum on  noorte huvi; Ühingul on 8 viipekeeletõlki, kuid alati tellitakse ainult  2 sama tõlki. Soov oli liituda internetiühendusega.
Läänemaalt - väga hea ühingu koostööpartner on Läänemaa Puuetega Inimeste Koda; väheneb liikmete arv. Tahavad rohkem infot.
Rakverest - väga hea ühingu koostööpartner Lääne - Virumaa Puuetega Inimeste Koda; peab leidma oma ideede elluviimiseks raha.
Tallinnast – liikmete arv tõuseb; on aktiivne ja elujõuline organisatsioon; suureneb aktiivsus; väga hea koduleht, mida loevad ka teiste ühingute liikmed. Tahavad luua päevakeskust ja panna kodulehele viipekeelne informatsioon; korraldada koolitusi liikmetele. Võiks olla palgaline tegevjuht.

Teisel päeval rääkis Jaan Tõnissoni Instituudi juhataja Agu Laius Mittetulundusühingute (MTÜ) rollidest, Eesti ühiskonnast ja selle arendamisest. Enne loengu lõppemist räägiti meediast, kuidas  arendatakse suhtlemist - kirjade kirjutamine, MTÜ nähtavus ja kättesaadavus, avalikkussuhted. Osalejad said olulist ja vajalikku teadmisi, kuidas korraldada kurtidele ühingute tegevusi paremini.. Oli väga huvitav ja kasulik loeng.

Kolmandal päeval oli teemaks projektikoolitus, mida juhendasid  Eesti Kurtide Liidu esindaja Maret Õun ja Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni president Argo Purv. Eesmärgiks oli soovitada aktiivsemalt  projektide kirjutamist ja õpetada töötamist  meeskonnana. Toimusid rühmatööd, kus lahendati elulisi situatsioone ja arutati probleemide lahendamisest kurtide ühingutes. Osalejate jutust selgus, et neile meeldisid  kurdid lektorid, sest nende keel on loomulikult viipekeel. Kurdid naudivad  kurtide lektorite ettekandeid rohkem kui viipekeeletõlkidega lektoreid.

Külmal õhtul käisid naised tünnisaunas, milles puuduvad duširuum ja esik. Nad suplesid jäises järvevees.
Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu esimees Tiit Papp näitas osalejatele videofilmi, millel oli kurtide päeva üritus ja naljakaid piltviktoriine.

Tagasisideme põhjal on jäädi väga rahule koolituse korraldamisega ja huvitavate loengutega ning sooviti tulevikus veel koolitusi.