Eesti kurtide haridus tähistab sel aastal 150. juubelit. Esimene kurtidele suunatud hariduse osutamine algas 1866. aastal Vändras ja sellest edasi on hariduse omandamist kuulmispuudega inimestele võimaldatud Porkunis, Tallinna Heleni Koolis, Tartu Hiie Koolis ja Narva Paju Koolis. Hetkel saavad kurdid õppida oma emakeeles ehk viipekeeles ainult Tallinna Heleni Koolis. Viimastel aastatel on viipekeelsete laste-noorte kvaliteetse hariduse kättesaadavus halvenenud.
Eesti kurtide kogukonnal on hea meel Teid kutsuda 10. novembril algusega kell 10.00 konverentsile
“Eesti kurtide haridus teelahkmel”
Tallinnas, Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses Sirius, aadressiga Viru väljak 3.
Konverentsi eesmärgiks on läbi avaliku konverentsiplatvormi jõuda ideedeni, mis aitaksid leida lahendusi kuulmispuudega inimeste hariduse kättesaadavuse ja ligipääsetavuse probleemide lahendamiseks. Konverentsi kaudu soovitakse algatada edasist arutelu avaliku sektori institutsioonide ja kuulmispuudega inimeste vahel, mille kaudu saab üheskoos jõuda parimate lahendusteni haridusele ligipääsetavuse küsimuste lahendamisel.
Konverentsi töökeelteks on eesti keel, inglise keel, eesti viipekeel, soome viipekeel ja läti viipekeel.
Konverentsist osalemise soovijatel palume registreerida meilitsi johanna.ilumaeead.ee või eadead.ee.
Konverentsist osavõtt on tasuta. Palume registreerimisega kiirustada, sest mõned kohad on veel vabad!
NB! 11. novembril k.a. toimub Tallinna Heleni Koolis lahtiste uste päev, mille käigus tähistatakse ka EKLVL-i 25. sünnipäeva. Lähem info veebilehel www.eklvl.ee.
Konverentsi "Eesti kurtide haridus teelahkmel" kava
Moderaator Toomas Sepp
10.00 – 10.20 |
Registreerimine ja kohvilaud |
10.20 – 10.30 |
Eesti Kurtide Liidu esimehe Tiit Pappi tervitussõnad, tänase programmi tutvustus |
10.30 – 10.40 |
Tallinna Linna abilinnapea Mihhail Kõlvarti tervitussõnad |
10.40 – 11.00 |
Kurtide hariduse ajalugu pildis ja kirjas |
11.00 – 11.20 |
Kas viipekeelsel haridusel on tulevikku? |
11.20 – 11.40 |
Kurtide haridus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontekstis |
11.40 – 12.00 |
EKLVL: 25 aastat kuulmispuudega laste hariduspõllul |
12.00 – 13.00 |
Lõunapaus |
13.00 – 13.15 |
Noorte vaated haridusolukorrale |
13.15 – 13.35 |
Sotsiaalministeeriumi seisukohad ja võimalikud lahendusteed kurtide hariduses |
13.35 – ... |
Status of Sign Languages in Europe/EU countries (Viipekeele staatus Euroopas/Euroopa Liidu riikides) |
... – 14.20 |
UN CRPD from viewpoint of deaf people (ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon kurtide seisukohalt) |
14.20 – 14.40 |
Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel |
14.40 – 15.00 |
Kurtide haridus täna, homme, ülehomme |
15.00 – 15.15 |
Paus |
15.15 – 16.00 |
DEBATT – juhib ajakirjanik Märt Treier |
16.30 – 18.00 |
PIDULIK VASTUVÕTT Nordic Hotel Forumis |
NB! Päevakavas võib tulla muudatusi.
Konverentsi toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Linnavalitsus
Esinejate tutvustused
Toomas SeppEesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu (EKLVL) president alates selle asutamisest 1991. Ühtlasi on olnud aastaid ka vastava üleeuroopalise ühenduse (FEPEDA) volikogu liige. |
|
Tiit PappTiit Papp on kurtide kogukonna ja tegemistega olnud tihedalt seotud kurtuse tõttu lapseeast. Samuti on Tiit juhtinud Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingut 1991. – 2008. aastal. 2008. aastast alates juhib Tiit Eesti Kurtide Liitu. |
|
Mihhail KõlvartLõpetas Tallinna 15. Keskkooli ning on seejärel omandanud kaks kõrgharidust vastavalt juura ja majanduse alal. Omab praktilist juristitöö kogemust ning on olnud tegev ka õppejõuna, töötades välja kultuuriloo ja retoorika loengukursusi. |
|
Maret ÕunMaret on sündinud kurdina. Töötab Tallinna Heleni Koolis õpetajana. |
|
Regina PaaboRegina Paabo on kuulja, kurtide kogukonnaga seotud nii oma päritolu kui ka viipekeeletõlgina (meister-viipekeeletõlk, tase 7). Lõpetanud Tartu Ülikooli, antud magister artium kraad eripedagoogika erialal. Erialaseid teadmisi ja oskusi psühholoogia ja nõustamise alal täiendanud Professionaalse Psühholoogia Erakoolis ja Tallinna Psühhodraama Koolis. |
|
Anneli HabichtAnneli Habicht teeb Igapäevast huvikaitsetööd Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) tegevjuhina. Ühe omandatud eriala poolest on andragoog, mis tähendab, et nii kaasava kui erihariduse ja elukestva õppe teemad on talle hingelähedased. |
|
Amiolla PihelAmiolla Piheli emakeel on eesti viipekeel. Amiolla töötas 2012 - 2014 Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni juhatuses. Alates 2015 töötab ta Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni assistendina. EKNO-s tegeleb ta koos juhatusega noorte kurtide igapäevaelu puudutavate teemadega. Muuseas püüavad nad parandada noorte kurtide ligipääsetavust haridusele ning integreerumist tavaühiskonda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. |
|
Margus TsahknaMargus Tsahkna on Eesti Vabariigi sotsiaalkaitseminister alates 9. aprillist 2015, Isamaa ja Res Publica Liidu esimees alates 6. juunist 2015. |
|
Markku JokinenMarkku Jokinen on alates 2007. aastat Soome Kurtide Liidu (FAD) tegevdirektor, Euroopa Kurtide Liidu (EUD) president ning varasem Maailma Kurtide Föderatsiooni (WFD) president. Ta on tänaseni WFD spetsialist kurtide hariduse, viipekeelte ning kurtide kultuuri asjus. |
|
Jaana AaltonenJaana Aaltonen on magistrikraadiga eripedagoog. Ta õpetab viipekeelseid kurte Soomes, Turu linnas, Hannunniittu koolis. Jaana on olnud õpetaja aastast 1992 ning eripedagoog alates 1998 aastast. Aastatel 2006 - 2010 oli ta asedirektor Turu C.O. Malm koolis ja 1997 - 1998 direktor Helsingi kurtide koolis nimega Folk High School of the Deaf. |
|
Kalle KüttisKalle Küttis on sündinud Kohtla-Järvel ja lõpetanud seal keskkooli. Tartu Ülikoolis on omandatud järgmised erialad: geograafia/looduskaitse (1973), koolipsühholoogia (1988) ning koolikorralduse magister (2003). |
|
Mailis RepsMailis Reps on sündinud ja kasvanud Tallinnas. Tema peres kasvab viis last. |
|
Märt TreierMärt Treier (41) on Eesti eetriajakirjanik ja meediakoolitaja, kes on kümmekonna aasta jooksul juhtinud ka arvukalt konverentse ja debatte. |
|
Pille VaiksaarPille Vaiksaar on sündinud Võrus, kooliaeg möödus Viljandis, Tartu Ülikoolist sai ta 1981. aastal treeneri- kehalise kasvatuse õpetaja diplomi, hiljem on ta ennast täiendanud sotsiaalvaldkonnas. Töötanud on ta kehalise kasvatuse õpetajana, lasteaia juhatajana ning 15 aastat juhtinud puuetega noortele väga erinevaid teenuseid pakkunud asutust Viljandis. |
|
Peeter-Eerik OtsPeeter-Eerik Ots on alates 9. detsembrist 2015 sotsiaalkaitseministri nõunik. |
Konverentsi programm eesti keeles 10.11.2016
Conference program in English 10.11.2016
7.11.2016 |