See on väga tänuväärt, et Sakala toimetus soovis kurtidele noortele võimaldatava gümnaasiumihariduse küsimusi valgustada.
Väga kahetsusväärne, et Sakala toimetus ei oodanud meie vastuse ära ja avaldas 6. juuli hommikul artiklit "Riik plaanib kurdid Viljandi gümnaasiumisse tuua"...
Meie ei ole veel kindlad, et kas Sakala toimetus avaldab meie vastused sellele artiklile lisaks, ja peame vajalikuks siinkohal avaldada vastused ajakirjaniku küsimustele.
- Milline on Teie seisukoht seoses võimaliku gümnaasiumisosa õpilaste üleviimisega Viljandi gümnaasiumisse? Mida sellest ideest arvate?
Meie jaoks on kõige kurvem asjaolu, et muudatuste kavandamisel ei peetud vajalikuks kaasata ei Tallinna Heleni Kooli, Kuulmispuudega Laste Vanemate Liitu ega Kurtide Liitu. Tulevased gümnasistid seati lihtsalt fakti ette, et nüüd lähete Viljandisse, kui soovite gümnaasiumis õppida.
Muudatusi tuleb teha igas eluvaldkonnas, see on loomulik, kuid leiame, et kiirustades ja põhjalikult läbi mõtlemata ei ole ilus kurtide noorte tulevikuga eksperimenteerida. Ütleme "eksperimenteerida" sellepärast, et sarnast skeemi – kurdid õpilased koos tõlkidega tavakoolis – katsetati kümmekond aastat tagasi Tallinna Sõle gümnaasiumis. Õpetus lõpetati peagi, sest tavakooli õpetajatel polnud positiivsest hoiakust hoolimata vajalikku metoodilist ettevalmistust ning hätta jäädi ka tõlkimise tagamisega. Tõlkide osas peab ju arvestama, et tegemist ei oleks lihtsalt viipekeelt oskavate inimestega, kes on valmis vahendama, vaid kutsetunnistusega tõlkidega, kellel on tõlkeoskusi kõigi gümnaasiumi kursuste jaoks eesti keele grammatikast filosoofia ja majandusõpetuseni.
Meil on alust arvata, et Viljandi Gümnaasiumis on sarnane olukord. Vähem tähtis ei ole erivajadustega noorte tugivõrgustik, tugev ja aktiivne kogukond, mis on kogunenud Tallinnasse.
- Viljandi gümnaasiumi direktrissi väitel on Heleni kooli õpilased ise avaldanud soovi Viljandi gümnaasiumis õppima asuda. Kuidas Teie kui lapsevanemate esindaja seda väidet hindate?
See väide ei vasta tõele. Vastupidi, Heleni kooli õpilased sooviksid väga jätkata õpinguid Tallinna Heleni Kooli Gümnaasiumis.
- Kas Te usute, et selline samm tõstaks Heleni kooli gümnasistide hariduskvaliteeti ja integreeriks neid paremini teiste koolinoortega?
See on mitme otsaga küsimus. Viljandi Gümnaasium on suurepärane ja omapärane riigigümnaasium, kus õppivad tavanoored saavad kahtlemata osa ühest parimast võimalikust haridusest Eestis. Kuid meil on põhjust kahelda kurtide gümnasistide hariduse kvaliteedi märgatavas paranemises. Kahtluste alused on eespool toodud: kooli positiivne hoiak kurtide suhtes on kiiduväärt, kuid vajalikul määral kvaliteetse tõlketeenuse osutamine ja kakskeelse metoodika rakendamine võib sellest hoolimata osutuda praktikas keeruliseks.
Kurtide ja tavanoorte lõimumise küsimus on väga keeruline, seda ei saa nii lihtsalt ja üksüheselt võtta. Lõimumine sõltub palju noorte sotsiaalsetest oskustest, valmisolekust ja kultuuriruumist, lõimumine ei saa kunagi olla ühesuunaline. Turvalisest keskkonnast ja keelekeskonnast/kultuuriruumist äralõigatuna pole võimalik lõimuda. Selle selgitamiseks sobib paralleel vene emakeelega ja oma vene kultuuriruumiga noorte integreerumisest eestikeelsesse keelekeskkonda/kultuuriruumi. Ka nende puhul peab lõimumiseks olema sisemine mõlemapoolne valmisolek, muidu on tegu teises kultuuriruumis elamise, mitte tegeliku lõimimisega. Sama käib kavandatava kurtide gümnaasiumi integreerimise kohta tavagümnaasiumisse.
Viipekeelsete kurtide laste hariduse jätkumisest huvitatud lapsevanemate, Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu, Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni ja Eesti Kurtide Liidu esindajate nimel
Tiit Papp
Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees
6.07.2016 |