02. veebruar 2016 00:10
Toimetas: Kadri Paas
Eesti Päevaleht
Eesti kurtide liidu esimees Tiit Papp ütleb viipekeeles, et nii nagu terved inimesed, saavad ka kurdid Eestis normaalset ja hästimakstud tööd ainult tutvuste kaudu | FOTO: Ilmar Saabas |
Peaminister Taavi Rõivas peab töövõimereformi üheks uue majanduskasvu algeks. Sotsiaalminister Margus Tsahkna aga jahutab Rõivase optimismi: tegemist ei ole potjomkinliku viisaastakuplaani täitmisega.
Teemas orienteerumiseks kõigepealt mõned arvud. 2000. aastal oli Eestis 66 800 töövõimetuspensionäri, aga 2010. aastal juba 76 600 ja 2015. aasta alguseks koguni 95 500. Eriti hoogsalt suurenes töövõimetute arv majanduskriisi ajal. Kui 2007. aastal oli töövõimetuspensionäre 65 500, siis viis aastat hiljem üle 10 000 rohkem.
Kõige rohkem on töövõimetuspensionäre 40–59-aastaste inimeste seas: pisut üle 60 000 inimese. Statistiliselt on 52% töövõimetuid naised ja 48% mehed. Kõige rohkem on 80%-lise töövõimekaotusega inimesi pensionäride seas: 25 200.
Umbes 40% töövõimetuspensionäre töötab. Tõsi, palk, mida nad keskmiselt teenivad, ei võimalda isegi kokkuhoidlikult äraelamist. 2013. aasta andmetel oli see keskmiselt 226,6 eurot kuus.
Kuidas kurt pääseb avatud tööturule? Kurt peab tellima viipekeeletõlgi kuni töötukassa ukseni.
Sotsiaalminister Margus Tsahkna sõnab Ärilehele, et öelda, justkui suunatakse suurem osa töövõimetuspensionäre lähiaastatel riigi abiga tööle, oleks ülimalt naiivne ja inimestele ülearuseid lootusi sisendav.
„Tegu ei ole potjomkinliku viisaastakuplaani täitmisega, vaid eesmärk on anda inimestele võimalus aktiivsemalt ühiskonnas osaleda. Tegelikult ei oska tööle saajate arvu praegu keegi öelda. Eesmärk on aidata eelkõige tööle need, kes ise töötada soovivad. Tagada neile teenused, mis töötamisele kaasa aitaksid. Kedagi ei sunnita tööle. Proovides eriti realistlikult mõelda, siis esialgu võime ehk rääkida 100 000 hulgast umbkaudu kümnendikust, kellega hakatakse põhjalikumalt tegelema ja keda hakatakse tööturule aitama. Ei tasu ka unustada, et juba täna on töövõimetuspensionäre, kes töötavad,” räägib Tsahkna.
Mõeldakse ka tervetele inimestele
Ministri sõnul ei piirdu töövõimereform ainult töövõimetuspensionäride tööle aitamisega. „See puudutab väga erinevaid sotsiaalteenuseid. Peame mõtlema ka teistele probleemidele, näiteks tervetele inimestele, kes peavad hooldama kodus haigeid lähedasi ega saa päevagi nende juurest ära käia, sest pole teenust, et hooldaja tuleb sulle koju ja sina saad seejärel tööle või kasvõi puhkama minna. Aga tulevikus peab see tekkima, sest meil on praegu tööturult väljas hulk terveid ja haritud inimesi,” rõhutab Tsahkna.
Kurtide liidu esimees Tiit Papp on üks neist, kes oma 70%-lise töövõimetusega kvalifitseerub töövõimereformi n-ö kliendiks. Vestleme, õigemini kirjutame Skype’is ja saame jutud räägitud.
Suurim kaalukeel on sotsiaalsed oskused, mis jäävad kurtide kogukonnal vajaka
„Töövõimereform võib meie jaoks natuke positiivselt mõjuda selles mõttes, et tööandjaid motiveeritakse puuetega inimesi tööle võtma ja sellega maksusoodustusi saama. Meile lubatakse, et ümberõpe, konsultatsioon tagatakse tasuta viipekeele tõlketeenusega jne. See on väike pluss, aga kuidas kurt pääseb avatud tööturule? Kurt peab tellima viipekeeletõlgi kuni töötukassa ukseni. See on puhtalt KOV teenus, aga seni pea olematu. Eriti väiksemates kohtades. Kordan: täiesti olematu! Tõlketeenuse jaoks peab maakolka kurt käima vallavalitsuses või maavalitsuses. Aga kuidas kurt seal hakkama saab? Enamiku jaoks kurtide kogukonnast on eesti keel võõrkeel. Kuidas ta suhtleb, kuidas ta teeb ennast arusaadavaks?” pärib Papp retooriliselt.
Reform algab koduukselt
„Just sinna ongi maetud see koer, mis muudab töövõimereformi efektiivsuse küsitavaks. Lubatakse, et KOV-d peavad tagama, aga tegelik elu on näidanud hoopis midagi muud. Töövõimereformiga on loodud võimalused, aga ainult omas süsteemis. Töövõimereform peab algama mitte töötukassa süsteemist, vaid iga kurdi koduukse tagant. Töötukassas oleme mitu korda sellele tähelepanu juhtinud,” sõnab Papp.
„Mina töötan ja saan igapäevaelus tõlgita hakkama, aga minu tööga on nii, et ametiasutuste, ministeeriumide ja institutsioonidega efektiivseks suhtlemiseks vajan iga päev viipekeele teenust, välja arvatud kirjavahetus ja näiteks siinne Skype’i vestlus. Reformiga muudetakse minu senini 70%-line töövõimekaotus kindlasti 50% peale,” arvab Papp.
Tiit Papp | FOTO: Ilmar Saabas |
Suhtlus Tiit Papiga toimus kirjalikult | FOTO: Ilmar Saabas |
Kas Papp on mõistnud, kuidas töövõimet hinnatakse ja kuidas see tehniliselt käib? „See jääb mulle mõistetamatuks. Suurim kaalukeel on sotsiaalsed oskused, mis jäävad kurtide kogukonnal vajaka. Oleme füüsiliselt terved, nojah, tervisehädad kimbutavad meid nagu iga inimest. Suurim probleem on aga juurdepääsetavus ja kommunikatsioon. Paljud kurdid tahavad tööd teha, aga normaalse või jõukohase töö puudumise korral jäävad koduseinte vahele. Või pakutakse ühe või teise töö eest naeruvääärseid sandikopikaid, mistõttu pole kurtidel mõtet sellist tööd vastu võtta, nad suudavad rohkem,” teab kurtide liidu esimees.
Enamik kurte käib tööl, neist umbes pool töötab Papi sõnul miinimumpalga eest.
Millistes ametites kurdid töötavad? „Esimesena tuleb pähe ehitustöö, mööbli- ja puutöö, õmblus – see on kahanev trend –, koristajatöö, laotöö. Töö, mis ei nõua intensiivset kommunikatsiooni klientidega. Ka kauba riiulitele paigutamine on kasvav trend, näiteks Rimis, ka hotelli toateenindus näiteks Swissôtelis. Meil on üks-kaks noort kurti, kes töötavad veebifirmas arendajana. Aga need on sõrmedel üles loetud tipud. Autoteeninduses töötavad lukksepana ka mõned kurdid. Aga üldiselt saab korraliku tasuga tööd ainult tutvuste või sugulaste abiga,” nendib Papp.
Eesti omaosalus on 15%
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Alo Raun ütleb, et töövõimereformi toetamise süsteemi loomine ja juurutamine läheb 2020. aasta lõpu seisuga maksma ligi 199 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu raha moodustab 169 miljonit eurot. Eesti riigi omaosalus on 15%.
„Tänavu on meetme eelarve 16,7 miljonit, 2017. aastal 30,8 miljonit, edasi vastavalt 42,9 ja 52,5 miljonit eurot. Enamik rahast, 142,6 miljonit eurot on mõeldud inimeste töötukassa aktiivsete tööturumeetmete abil aitamiseks, sealhulgas näiteks tööalane rehabilitatsioon. 44,9 miljonit eurot on nähtud ette abivahendite kättesaadavuse parandamiseks ja kaitstud töö teenuse arendamiseks sotsiaalkindlustusametis ja Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses. Ülejäänud summad on mõeldud väiksemate tegevuste jaoks nagu IT-arendus, metoodika arendamine ja katsetamine, spetsialistide koolitamine jms. Peale toetuste maksmise osutavad töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet juba tänavu töövõimereformiga seotud teenuseid 13,8 miljoni euro eest,” räägib Raun.
„Tuleb arvestada, et Eesti ligi 100 000 töövõimetuspensionärist töötab juba praegu üle 40 000."
Töövõimereform puudutab kõiki püsiva töövõimetusega inimesi ja neid püsiva tervisekahjustusega inimesi, kellele pole vana süsteemi alusel püsivat töövõimetust määratud. „Reform käivitub kolmes järgus ja põhimõttel „teenused enne, hindamine pärast”. Töövõime hindamist taotleb inimene ise. Uuele hindamisele ja töövõimeskeemile ülemineku lõpptulemusena kaovad töövõimetuspensionäri ja püsiva töövõimetuse mõiste ning kasutusele võetakse mõisted vähenenud töövõimega inimene ja töövõime,” selgitab ministeeriumi esindaja.
Vähenenud töövõime jaguneb omakorda kaheks. Esimesel juhul, kui inimesele hinnatakse puuduv töövõime, pole ta kohustatud toetuse saamiseks tööd otsima. Teisel juhul, kui inimesel tuvastatakse osaline töövõime, peab ta teatud tingimustel tegelema aktiivse tööotsinguga. Eelkirjeldatud nõue ei kehti inimestele, kes juba töötavad või täidavad muid aktiivsustingimusi (õppimine, ajateenistus jne).
„Tuleb arvestada, et Eesti ligi 100 000 töövõimetuspensionärist töötab juba praegu üle 40 000. Eeldame loomulikult, et see hulk ajapikku suureneb. Samas tuleb arvestada, et kuna töövõimereformi üleminekuperiood kestab üle viie aasta, on ka muutuse mõju pikaajaline. Seame eesmärgiks jõuda aastate jooksul olukorrani, kus iga teine vähenenud töövõimega inimene töötab. Sihtrühma eripärasid arvestades tähendab see ka näiteks osakoormusega tööd,” lisab Raun.
Reformi järgud
Uutel alustel hindamine algab viie kuu pärast ja täismahus käivitub reform järgmisest aastast. Püsiva töövõimetusega inimestel tuleb taotleda töövõime hindamist alles siis, kui nende püsiva töövõimetuse otsuses nimetatud tähtaeg hakkab kätte jõudma. Seni pöörduti sotsiaalkindlustusametisse, aga edaspidi töötukassasse.
2016. aasta 1. jaanuarist hakkasid töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet abivajajatele pakkuma uutel alustel teenuseid.
2016. aasta 1. juulist hindab Eesti töötukassa töövõimet ja maksab töövõimetoetust ainult neile, kellel sotsiaalkindlustusamet pole kunagi töövõimetust tuvastanud või tuvastas selle viimati enne 2010. aastat (uued hinnatavad).
2017. aasta 1. jaanuarist on oodatud töövõimet hindama ka praegused püsiva töövõimetusega inimesed (valdavalt töövõimetuspensionärid).
Üleminek kestab kuus aastat ehk 2021. aasta lõpuni.
Töövõimet hinnates läbitakse viis punkti
Tähtaeg läheneb
Kätte hakkab jõudma teile määratud püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi aeg. Nn uutel hinnatavatel korduv-ekspertiisi tähtaega pole, neil tuleb algatuseks minna arsti juurde (vt 2. punkti).
Minge arsti juurde
Kuue kuu jooksul enne uut töövõime hindamist peate käima perearsti, eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul.
Pöörduge töötukassasse
Töövõime hindamiseks tuleb pöörduda Eesti töötukassasse. (Inimestel, kel on määratud püsiv töövõimetus, tuleb seda teha neile määratud korduvekspertiisi tähtaja jooksul.)
Töövõime hindamine
- Töövõime hindamise taotluse saate esitada töötukassa maakondlikus esinduses, iseteenindusportaalis tootukassa.ee, e-posti või posti teel. Töövõime hindamist taotlev isik võib taotluse täitmiseks kasutada endale usaldusväärse inimese abi. Täitja (andmete, ütluste, intervjueerimise tulemuste taotlusele kandja) võib olla ka taotleja lähedane inimene, perekonnaliige või sotsiaaltöötaja, töötukassa töötaja, sotsiaalkindlustusameti töötaja jne.
- Töötukassa esinduses saate taotluse täita juhtumikorraldaja abiga. Kuna taotluse täitmine võtab aega, soovitame pöördumise aja enne telefoni teel kokku leppida.
- Koos töövõime hindamise taotlusega saate esitada puude hindamise taotluse.
- Töövõimet hindab ekspertarst teie taotluse ja terviseandmete põhjal.
- Töötukassa teeb ekspertarsti arvamuse põhjal otsuse teie töövõime kohta.
Töötukassa otsus
A) Puuduv töövõime
TOETUS: töötukassa maksab teile töövõimetoetust.
TEENUSED: sotsiaalkindlustusamet ja kohalik omavalitsus osutavad teile vajaduse korral igapäevaelu toetavaid sotsiaalteenuseid. Kui soovite otsida tööd, saate abi ka Eesti töötukassast.
B) Osaline töövõime
TOETUS: töötukassa maksab teile töövõimetoetust. Toetuse saamiseks peate olema aktiivne: otsima tööd, õppima, töötama või olema hõivatud muu tegevusega, mis annab õiguse töövõimetoetusele.
TEENUSED: töötukassa osutab teile vajaduse järgi tööturuteenuseid. Igapäevaelu toetavaid sotsiaalteenuseid osutavad vajaduse korral sotsiaalkindlustusamet ja kohalik omavalitsus.
C) Töövõimeline
TOETUS: töötukassa maksab teile tööotsingute ajal töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, kui olete tööta ja vastate hüvitise või toetuse saamise tingimustele.
TEENUSED: töötukassa osutab teile vajaduse järgi tööturuteenuseid. Igapäevaelu toetavaid sotsiaalteenuseid osutavad vajaduse korral sotsiaalkindlustusamet ja kohalik omavalitsus.
Töötukassa teeb töövõime kohta otsuse 30 tööpäeva jooksul.
Algallikas: Päevalehe link
11.02.2016 |