Koolituspäevadel osalesid Eesti Kurtide Liidu (EKL) liikmesühingute juhatuse liikmed ja lihtliikmed. Koolituse käigus omandasid osalejad esmalt teoreetilisi teadmisi projektitööst: toetuse taotlemise allikad, projektide liigitus, projektikonkurss, taotluse osad, eelarve koostamine, projekti juhtimine. Rõhutati, et ettevalmistus on väga oluline: peab tutvuma rahastaja nõuete, varem rahastatud projektidega ja sellega, kuidas koostada aruandeid.
Projektikoolituse praktilises osas tutvustas EKL esimees Tiit Papp erinevatele rahastusallikatele esitatud projektide näidiseid: Hasartmängumaksu nõukogu, Vabaühenduste Fond, Riigi Infosüsteemi Amet, Kultuurkapital. Samuti näitas ta, kuidas arvutada makse projektitaotluse tarvis (www.kalkulaator.ee), kust hankida teavet Hasartmängumaksu nõukogule taotluse esitamise kohta (http://www.sm.ee/sinule/projektijuhile.html), kuidas dokumente digitaalselt allkirjastada ja kust leida MTÜ põhikirja näidis, mida on mõnede projektide puhul tarvis http://www.ngo.ee/arhiiv/www.ngo.ee/indexc31b.html?class=document&action=print§ion=4655.
EKL esimees selgitas, mida tähendab kaasfinantseering ja omafinantseering, kuidas eelarvet koostada ja kui suur tohib olla investeering väikeprojektis. Ilmnes, et kurtide ühingutel on tehnikaga probleeme: mõnel ühingul on tarvis sülearvutit, teisel kaamerat. Tiit Papp rõhutas, et projekti sisu, koolitused ja ühingu põhitegevus on olulisemad kui tehnika ost. Kui kirjutada projektitaotlust, peab keskenduma sisule, tehnika on ainult abivahend. Saadud nõuannete toel kirjutasid osalejad koolituse praktilises osas ise projekti.
Koolitusel käsitleti ka järgmisi teemasid:
- Tiit Papp tutvustas põgusalt oma ettekannet Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu juubelikonverentsil (3. juuni 2011) Kuidas kurdid tajuvad riigi ja kohalike omavalitsuste „erilist hoolt” toimetulekul ja aktiivsel osalemisel ühiskonnas. Teesid on EVTÜ veebilehel: http://www.evkty.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=25&Itemid=20
- Õiguskantsler Indrek Teder nõuab eesti viipekeele käibemaksuga maksustamise osas selgitusi (http://www.ead.ee/377765).
- 5. detsembril korraldab Eesti Puuetega Inimeste Koda rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud konverentsi (http://www.epikoda.ee/index.php)
- Projektijuht Kadri Hein jagas infot koolituse „Kuidas suhelda kuuljaga?“ kohta. Ühingutel paluks välja panna teated koolituse kohta ja kutsuda kurte inimesi osalema. Koolitusel oleks vaja täita osalejate nimekirja vorm koos allkirjadega ja tagasiside lehed ning need Eesti Kurtide Liitu postitada.
- Selgus, et väikestes maakohtades ei soovi inimesed tasulisi koolitusi, kuna raha kulub juba bensiini peale, et linna sõita. Eesti Kurtide Liidu seisukoht on, et sümboolne tasu võiks siiski olla. Koolitused ja teiste kurtidega kohtumine avardab silmaringi, saab teadmisi juurde.
- Puuetega Inimeste Koja toetus EKLle sõltub liikmete arvust. Kvantitatiivne lähenemine ei tohiks olla kõige olulisem, töö tulemuslikkus peaks olema esikohal.
- Eesti viipekeel sai ametliku staatuse 2007. aasta 1. märtsil, kuid 2011. aastal muudeti veidi keeleseadust. Punkt, et “riik soodustab eesti keele, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist ning arengut” jäeti välja. See oleks tarvis uuesti seadusesse lisada.
- Perekonnaseisuametis ei ole nõuet, et peaks tellima viipekeeletõlgi. Kirjalik teises keeles suhtlemine (K2 - eesti keel) ei ole võrdväärne esimeses keeles (K1 - eesti viipekeel) suhtlemisega.
- Oleks tarvis suurendada õpingutõlke mahtu kurtidele üliõpilastele, et võimaldada neile kuuljatega võrdne ligipääs haridusele.
- Viipekeele tõlketeenuse arves peab olema eraldi välja toodud transpordi hind ja tõlketeenuse hind.
- Invaliidsuspension: ühingu esimehed võiksid liikmetele meelde tuletada, kui on jälle aeg kontrolli minna. Selleks on tarvis korraldada ühingutes infopäevi.
- Ühingu esimees ei pea oma taskust tööga seotud telefonikõnesid kinni maksma, telefonikulu saab kompenseerida. Selleks on tarvis ühingu juhatuse otsust.
- Kuidas tähistada 2012. aasta kurtide ja viipekeelega seotud sündmusi? (Eesti Kurtide Liit 90, Kurtide haridus Eestis 145, eesti viipekeele ametlik staatus 5, kurtide päev.)
Mis kasu oli koolitusest?
Heli: „Kurtidele on praktika oluline, saime ise proovida projektikirjutamist.“
Raivo: „Sain teada, mis on projektitaotluse formaat, kuidas teemasid lahterdada, kuidas eelarvet koostada. Sain targemaks.“
Andrus: „Oli kasu, sain ideid.“
Koolitus oli oluline ka Eesti Kurtide Liidule, sest ühingute esimehed ja liikmed said teadmisi projektitööst ja oskavad loodetavasti tulevikus edukaid projekte kirjutada.
Mis võiks olla järgmise aasta koolitusteema?
Jari: „Kuidas hoida organisatsiooni: raha-asjade korrashoid, liikmetega suhtlemine, kuidas suurendada liikmeskonda.“
Veel ideid: koolitusel selgus, et mõned kurtide ühingute juhatuse esimehed teevad kõike üksinda, raske on kedagi juhatusse meelitada, inimesed on rohkem omaette. On ühinguid, kes ei osale eriti aktiivselt EKL tegevustes. Oleks tarvis koolitust, kuidas elavdada kurtide kogukonna elu ja tõhustada koostöövõimet, kuidas aktiveerida ühinguid ja nende liikmeid.
Kirja pani projektijuht Kadri Hein
9.12.2011 |