Viipekeeletõlk Ulvi Saks tööhoos

(FOTO: Tiiu Hermat)

Viipekeele tõlketeenusest on siin mõnel korral juttu olnud. Ikka ja jälle lükatakse kõik konstruktiivsemad otsused selle taha, et Tallinna linnal pole ju raha ja pealegi - hankisime teile odavama teenuse, tunde saite ka juurde, mis teil ometi häda on?

Tere,

info jõudis minuni abilinnapea Merike Martinsoni koosolekult Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametiga. Ja kuna mulle näis teema huvitav, siis mõtlesin tõepoolest, et see tasuks lahtikirjutamist.
Lugu on plaanis avaldada järgmises, 9. mai numbris, nii et loomulikult sooviksin vastuseid võimalikult ruttu. Üldiselt oleks viimane tärmin neljapäev, aga kuna ma neljapäeval olen toimetusest eemal, siis hiljemalt homme lõunaks sooviksin ikkagi mingil (kas või väga lühidal) kujul vastust saada. Meie huvi ei ole küll kellelegi hinnangut anda, aga mind ennast ärritab, et üks ettevõte on teenusest peaaegu monopoli kujundanud ja laob igal aastal sellele hinda juurde. Samas – äkki ma olen valesti aru saanud?

Kuuldavasti muutis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet sel aastal viipekeele tõlketeenuse osutajat, enne oli selleks Viipekeeletõlkide OÜ, nüüd MTÜ Viipelend.
Kuna viimane osutab teenust pea poole odavamalt, tähendab see kurtidele peaaegu poole suuremat teenuse mahtu, nii et teenuseosutaja väljavahetamine näib mulle kui kõrvalseisjale äärmiselt mõistlik.
* Ometi kuulsin, et kurdid ei ole uue teenuseosutajaga rahul. Miks? Milliseid konflikte või suhtlemistõrkeid on teil ette tulnud?
* Kas teie eelistaksite Viipekeeletõlkide OÜ-d? Miks?
* Sisuliselt on Viipekeeletõlkide OÜ tõlketeenuse osutamisel monopoolses seisundis ja tõstab igal aastal hinda. Kui TSTA ostaks teenust temalt, siis tähendaks see kurtidele ju suurt teenuse mahu vähendamist (sest raha selleks teenuseks, nagu aru saan, lihtsalt rohkem ei ole). Kas see oleks praegusele parem alternatiiv?
* Kas see on normaalne olukord, kus üks tõlketeenuse osutaja on monopoolses seisundis või oleks ikkagi mõistlik, et häid teenuseosutajaid on rohkem?
* Millistes olukordades kurdid üldse viipekeele tõlki vajavad? Kui suure osa sellest vajadusest saab kaetud TSTA poolt ostetud teenusemahuga?
* Kui ma ei osanud midagi küsida (sest ma tõepoolest ei ole teemaga kuigi hästi kursis), siis äkki lisate mõned omapoolsed märkused.

Sellele kirjale vastasime üsna kiiresti ja põhjalikult, sest sooviti lugu avaldada juba 9.mail. Päris viimasel hetkel, kui vastused olid juba saadetud, teatati, et ikka nii ruttu ei jõua, sest teine osapool on ajahädas ja omapoolseid kommentaare ei jõua esitada. Seega lugu pidi ilmuma 16.mai lehes. Ei ilmunud. Mõtlesime, et lihtsalt ei mahtunud lehte, ootasime veel nädalakese - ikka ei midagi. Nüüd on meil juba kuri kahtlus, et seda artiklit ei kavatsetagi kirjutada või siis vähemalt mitte sellesse lehte - ei näita see ju meie linnaviletsust kuigi heas valguses.

Aga vastus siis selline:

Lp. Sirje Rattus!

Vaatasin Teie nn. “tükeldatud” küsimusi ja leian, et on väga raske ammendavalt ja mitmetahuliselt vastata sellistele küsimustele. Pean kõigepealt taustinformatsiooni jagama, siis saab alles konkreetselt vastata...

Eesti Kurtide Liit alustas umbes 20 aastat tagasi üleeestilise tõlketeenuse süsteemi väljaarendamisega, sest varem polnud selgepiirilist viipekeele tõlketeenuse osutamist praeguses tavamõistes. 1950. aastatel loodi tõlkidele esimesed ametikohad (nimetusega "miimikatõlk") kurtide keskuses, ettevõtetes ja klubides. Kuna tõlgi roll oli määratlemata, siis tegid tõlgid kõike, mida kas kurdid või kuuljad osapooled vajasid. Eesti taasiseseisvumise algperioodil lagunes vana tõlkesüsteem ning kujunes uus süsteem. Reguleerimata kutselt mindi järk-järgult üle reguleeritud kutsele.

Projektide toel sai alguse viipekeeletõlgi kutse teoreetiline ettevalmistamine ning tänasel päeval on viipekeeletõlk kahe keele ja kultuuri vahendaja, kes tagab tõlkesituatsioonis kõigile osapooltele keelelise võrdsuse.

Suurimaks edusammuks tihedas koostöös Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu ja Eesti Keele Instituudiga võib pidada Keeleseaduse täienduste jõustumist 1.märtsist 2007.a. ja seeläbi eesti viipekeele kui iseseisva keele tunnustamist. Olulisteks arenguteks 16.juunil 2005.a. kehtima hakanud eesti viipekeeletõlgi kutsestandard ning eesti viipekeele tõlgi eriala avamine Tartu Ülikoolis Sotsiaal-ja Haridusteaduskonnas 2006. aastal.

Samuti tahan ka juhtida tähelepanu Eesti Kurtide Liidu 2009 – 2013 arengukavale, kus on selgelt välja toodud 5.punkti Viipekeel ja tõlketeenus alapunkt järgmises sõnastuses:

Viipekeele tõlketeenus

• rakendada viipekeeletõlgi eriala üliõpilastele kutseaasta (töötamine mentorite juhendamisel)
• suurendada kuulmispuuetega inimestele finantseeritava tõlketeenuse mahtu
• muuta viipekeeletõlkide töötasu konkurentsivõimeliseks tööturul

Just sellest infost lähtudes tahan rääkida sellise sõnastuse tekkeloost lähemalt. Meile mõistetamatutel põhjustel ei saada siiamaani aru, et viipekeel ei ole primitiivne keel ja mida ei ole võimalik käigu pealt õppida. Praegu tuleb tunnistada, et meie  oleme olnud pikki aastaid väga heaks koostööpartneriks Tallinnale tõlketeenuse arendamise algusest peale ja oleme väga uhked selle üle, et Tallinnast hakkas viipekeele tõlketeenuse võrgustik levima üle Eesti. Oleme algusest peale ka Tallinna hoidnud kõigega kursis, mis puudutavad tõlkesüsteemi arendamist, tõlkide pädevuse ja professionaalsuse tõstmist, nende probleemide teadvustamist, ja peame nüüd kahetsusväärselt tunnistama, et Tallinn on asunud kõike lammutama paternalismi (mõtteviis, et meie otsustame sinu eest, kuna meie teame paremini) vaimus, sellest hiljem allpool...

Samas tuleb ka teadvustada kurtide teadlikkuse ja nõudluse suurenemist parema kvaliteediga tõlketeenuse järele, sest kurdid on muutunud läbi aegade iseseisvamaks  ja ühiskonnas aktiivsemaks. Valdkonnad, kus tõlgil tuleb töötada on nii sisult kui vormilt muutunud keerulisemaks. Kõik see seab ka tõlkidele ja nende töö sisule  kõrgemad ootused ja nõudmised.  Kuigi nõudlus on suurenenud (sh ka kvaliteet, kuna kurtidel on juba kogemus, kuidas töötada professionaalse ja kuidas mitteprofessionaalse tõlgiga). Lisaks sellele on väga oluline ka teenuse kvaliteet, sest just see tagab objektiivse ja õige info liikumise. Ebakvaliteetse teenuse puhul ei saa kurdid kunagi kindlad olla, kui palju ja milline (kui õige) info nendeni jõuab.  Kvaliteedist veel niipalju, et kvaliteetse töö pakkumine tähendab ka seda, et teenuse osutaja peab järjekindlalt ja sihipäraselt enda poolt pakutud teenust täiustama ja arendama, et vastata nii ühiskonna kui ka kliendi vajadustele (kõik ju on pidevas muutuses), et saavutada kliendi rahulolu ja usaldus. See on pidev protsess, liikumine kvaliteedi arendamise suunas,  mitte saavutatu muutumatu  seisund.

Heidame korraks pilgu ajalukku, et kurdid on olnud ikka omaette grupp ja see sobis riigile, kuid nüüd on kurdid välja tulnud, oma õiguste ja vabaduse eest võitlema hakanud ja see on muutunud ühiskonnale (riigiametnikele) tülikaks. Kuna kurtusega kaasnevad probleemid ei ole seotud sellega, et inimene ei kuule (see ei takista tal midagi tegemast) vaid ikka suhtlemisega välismaailmaga. See on probleem ja selleks on vaja nii kurdil kui kuuljal viipekeeletõlki. Viipekeeletõlgi amet ei ole lihtne ja kui selle eest makstakse vähe ning kui kvaliteeti ei hinnata, siis pole lootustki, et täna ülikoolis õppivad noored sellele ametile tööle tulevad või et üldse seda keegi õppida tahaks. Siis oleme meie samas punktis tagasi, et meil on tööturul vaid viipekeelt valdavad (oma arust valdavad) isikud, kes ei teagi, mida tähendab tõlkimine ja tõlgi rollis olemine ning julgen veenvalt öelda, et kurdid mõne aasta pärast muutuvad pikas perspektiivis tänu sellele taas suletud grupiks. Sellepärast astub Eesti Kurtide Liit resoluutselt sellele vastu.

Vähetähtis ei ole see, et kuulva ühiskonna suhtumine kurtidesse on väga selgelt ja otseselt seotud viipekeeletõlgi tööga!

Eesti Kurtide Liit on väga tänulik pikaajalisele koostööpartnerile – Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingule, kes on  selle nimel tegutsenud juba kakskümmend aastat ja jõudnud tasandile, mis on tunnustatud ja aktsepteeritud nii Euroopas kui kogu maailmas ning mille väärtusest on aru saanud ka meie kurdid. Samuti tuleb ka tunnustada Viipekeele-tõlkide OÜ-d, kes teenuse osutamise kõrvalt panustab jätkuvalt kutse arengusse, kaasates oma töödesse üliõpilasi, olles praktikabaasiks Tartu Ülikoolile, teisalt olen saanud nendelt tagasisidet, et nad ei jõuakski  kõiki vajadusi rahuldada.

Loodan, et ülaltoodu on piisavaks taustinformatsiooniks.

Nüüd vastan Teie küsimustele.

1)  Kuuldavasti muutis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet sel aastal viipekeele tõlketeenuse osutajat, enne oli selleks Viipekeeletõlkide OÜ, nüüd MTÜ Viipelend.
Kuna viimane osutab teenust pea poole odavamalt, tähendab see kurtidele peaaegu poole suuremat teenuse mahtu, nii et teenuseosutaja väljavahetamine näib mulle kui kõrvalseisjale äärmiselt mõistlik.

Teenuse maht on jah numbriliselt praegu justkui suurem, aga see tekitab väga eksliku mulje, sest tegelikkuses pole võimalik niisuguses mahus tõlketeenust saada ja seda eelkõige seetõttu, et:

teenust osutab kogu linna peale (orienteeruvalt 400 - 450 kurdi ringis) vaid üks kutseline tõlk ning tänu sellele pole teenus piisavalt kättesaadav (Tartul ja Pärnul on vähemalt 2 tõlki kaks/kolm korda vähema kliendi arvuga). Teiseks ei taha hästi uskuda, et aastal 2009 võimaldas Tallinn kurtidele tõlketeenust 16 tundi,  aastal 2010 10 tundi ja  aastal 2011 14 tundi inimesele aastas. Teenuse tundide maht ei ole odavama teenuse tõttu küll eriti märgatavalt suurenenud.

kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvatesse situatsioonidesse pole võimalik tõlki tellida (sest hetkel ainukesena teenust osutav kutseline tõlk omab kõige madalamat kutsetaset ning kõikides tõlkesituatsioonides ta seetõttu töötada ei saa ega tohiks). Praegu vaatab Tallinn teadlikult sellest täiesti mööda. 

2)  Sisuliselt on Viipekeeletõlkide OÜ tõlketeenuse osutamisel monopoolses seisundis ja tõstab igal aastal hinda. Kui TSTA ostaks teenust temalt, siis tähendaks see kurtidele ju suurt teenuse mahu vähendamist (sest raha selleks teenuseks, nagu aru saan, lihtsalt rohkem ei ole). Kas see oleks praegusele parem alternatiiv?

Julgen arvata, et süüdistused monopoolse seisundi kuritarvitamisest on niivõrd tõsised, et sellesse tuleb ettevaatlikult suhtuda, tuginedes meie poolt varem saadud informatsioonile.
Teenuse maht ei mängi minu arvates siinkohal mingit rolli selles mõttes, et mis kasu on teenuse mahu suurendamisest (nagu seda Viipelennu puhul nüüd on tehtud), kui teenust pole nagunii võimalik erinevatel põhjustel sellises mahus kätte saada. Praegusel hetkel on tegemist lihtsalt tühja jutuga „teenuse mahu kasvust“, mis tegelikkuses ei saagi  realiseeruda (palun vaata eelmise küsimuse 1.punkti). 

3)  Kas see on normaalne olukord, kus üks tõlketeenuse osutaja on monopoolses seisundis või oleks ikkagi mõistlik, et häid teenuseosutajaid on rohkem?

HÄID TEENUSEOSUTAJAID VÕIKS JA PEAKS LOOMULIKULT OLEMA PALJU, iseküsimus seejuures on aga see, mida „heaks“ pidada. Minu nägemuse kohaselt võiks „head teenuse osutamist“ iseloomustada eelkõige sellised märksõnad nagu professionaalsus, hea kättesaadavus (nii piisavas mahus teenuse kui tõlkide kättesaadavus sh. tõlkide olemasolu), erinevat liiki teenuste olemasolu (näit. erinevates keeltes tõlge, kirjalik tõlge, telefonikõnede tõlge jne.), tõlketeenuse osutamise süsteemi kiire ja probleemivaba toimimine, teenust kasutatavate klientide mugavus teenuse kasutamisel.

Tagasisidemete põhjal tuleb tunnistada, et Tallinna linna poolt finantseeritava tõlketeenuse osutaja MTÜ Viipelend puhul esineb paraku tõsiseid puudujääke kõikides eelpool nimetatud punktides, seega ei saa minu arusaama kohaselt nimetada kõnealust teenust ka „heaks“. Samuti ei näi MTÜ Viipelend ega Tallinna linnaametnikud olevat huvitatud sellest, et tõlketeenuse osutamine toimuks professionaalsel ehk „heal“ tasemel, püüdes iga hinna eest pigem teenuse osutamise taset viia järjest madalamale (näiteks läbi selle, et üritatakse tuua tööturule koolitamata, vähese viipekeeleoskusega ja kutsetunnistust mitte omavaid teenusepakkujaid. Kurioosumina on näiteks teada ka juhtum, kus on tõlketeenuse tellijalt küsitud, kas ta ise ei saaks „tõlkimisega“ hakkama, kuna tõlki ei olnud sel hetkel pakkuda).  
 

4)  Millistes olukordades kurdid üldse viipekeele tõlki vajavad? Kui suure osa sellest vajadusest saab kaetud TSTA poolt ostetud teenusemahuga?

Arvan, et sellele küsimustele vastavad paremini Tiiu Hermat (Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees, Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu juhatuse liige ja Eesti Kurtide Liidu juhatuse liige) ja Maret Õun (Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu juhatuse esimees), keda palusin endale appi vastama, nende arvamused panen allapoole.

5)  Kui ma ei osanud midagi küsida (sest ma tõepoolest ei ole teemaga kuigi hästi kursis), siis äkki lisate mõned omapoolsed märkused.

Kuna kogu info liigub läbi Eesti Kurtide Liidu, toon paar seika esile.

Peab tõdema, et viimasel ajal on tõlketeenuse teemal tihedaid kirjavahetusi olnud mitme osapoolega, sealhulgas ka MTÜ Viipelennuga. Kõige kurioossem lugu oli MTÜ Viipelennu sooviga rentida meilt väikest ruumi tõlketeenuse tellimuste vastuvõtu jaoks. Tegime pakkumise ehk konkreetselt ettepaneku jagada sotsiaaltöötaja kabineti kulutusi, kuna suurem osa ajast seisis kabinet tühjana.  MTÜ Viipelend pidas meie ettepanekut väga kõrgeks ja soovis veel madalamat hinda, viidates nende madalale tõlketeenuse hinnale. See oli täiesti arusaamatu, kuna meie oleme ka ise MTÜ ja meie peame ka kõiki kulusid kinni maksma ning kogu meie tegevus põhineb projektidel. Kõik liidud ja ühingud, kaasa arvatud kõik teenusepakkujad peavad teenuste osutamisel täielikult ise majandama.  Varasematel aastatel said kohalikud omavalitsused odavat viipekeele tõlketeenust finantseerida tänu Eesti Kurtide Liidu ulatuslikule doteerimisele tasuta ruumi, kütte, elektri ja kommunaalkulude näol. Viimastel aastatel otsustas kurtide liit lõpetada järk-järgult igasuguse doteerimise ükskõik millises vormis, kuna see ei ole enam teiste teenusepakkujatega võrreldes meie suhtes aus. Tallinnaga alustasime esimeses järjekorras, Tartu oma on veel osaliselt doteeritud ja Pärnu oma veel ka täielikult doteeritud, mis kajastub kohe nende tõlketeenuse hinnas järgmiselt näiteks viimaste aastate järgi:
 

Meie ei hakka rääkima sellest, et viimastel aastatel (täpsemalt 2006 - 2011) on viipekeele tõlketeenuse rahastamise maht Tallinna poolt muutumatuna püsinud – 442 000 krooni, kui Tartu ja Pärnu on aastatega tõstnud viipekeele tõlketeenuse eelarvet. Tallinna kurte on pea kaks korda rohkem kui Tartu oma, tõlketeenuse eelarve on vastupidiselt natuke üle kahe korra, küündides 927 000 kroonini. Palun tehke sellest järeldusi, usun, et probleemid on mujal ja hoiakutes.

Üleeestiline tõlketeenuse võrdlev ja analüüsiv statistika tuleb ühe-kahe kuu pärast välja.

Teiseks – tuleb nentida, et viipekeele tõlketeenus on käibemaksuvaba kitsendavatel tingimustel, kui osutatakse ainult teenust oma liikmetele, paraku reaalses elus osutatakse ka mitteliikmetele viipekeele tõlketeenust tulenevalt   Sotsiaalhoolekande seadusest § 16 lõigest 4. Tartu ja Pärnu Sotsiaalabiametid on sellisest vastuolust teadlikud ja sellepärast ei saa Eesti Kurtide Liit pikemas perspektiivis nõus olla sellega, et tõlkekeskused on kurtide ühingute juures ja meie peame jätkuvalt neid kaudselt doteerima. Leian, et viipekeele tõlketeenuse osutajaid tuleb kohelda võrdselt teiste sotsiaalteenuste osutajatega. Iseenesestmõistetavalt peavad kõik sotsiaalteenuste osutajad, sh viipekeele tõlketeenuse osutajad, ise ära majandama, kas pole nii?

Lubatagu tuua ülaltoodu illustreerimiseks need kommenteeritud seadusepunktid:

Käibemaksukohustus ei ole otseselt seotud selle rakendamisega viipekeele tõlketeenusele, vaid see tuleneb Sotsiaalmaksuseaduse § 16-st. Maksuvaba käive, mis sätestab , milline käive on maksuvaba ja loetleb üles need juhud.

 § 16 lõige 4 nimetab Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad sotsiaalteenused, mis on käibemaksuvabad, kuid nende hulka ei saa  lugeda viipekeele tõlketeenust.  Samas nimetab  § 16 lõiked 3 ja 8 võimalused, millal saab mittetulundusühing osutada teenust ka käibemaksuvabalt: 

- lõige 3  teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest osutab oma liikmetele, ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida mittetulundusühing või sihtasutus osutab füüsilisele isikule; 

- lõige 8: teenus, mida sõltumatu isikuteühendus osutab oma liikmele, kui on täidetud järgmised tingimused: teenuse saaja käive on 90 protsendi ulatuses maksuvaba või tema tegevus ei kuulu käibemaksuga maksustamisele; teenus on otseselt vajalik liikme põhitegevuseks ning teenuse eest makstav tasu ei ületa teenuse osutamiseks tehtud kulutusi.

Need lõiked  annaks teatud tingimustel  võimaluse sõltumatul isikuteühendusel osutada oma liikmetele ka käibemaksuvabalt viipekeele tõlketeenust.

Eesti Kurtide Liit on astunud esimesi samme tõlketeenuselt käibemaksu vabastuse taotlemiseks, just nn. Tallinna kriisi valguses tuleb jõupingutusi rohkendada, et võetakse kiiremas korras kui võimalik riigikogu poolt käibemaksuseadusesse parandus või täiendus, mille läbi tagatakse viipekeele tõlketeenuse osutajate võrdne kohtlemine sotsiaalteenuste osutajatega.

Kolmandaks – meie ei saa siiamaani aru, et Tallinn võimaldab mitmel teenuseosutajal pakkuda ühte ja sama teenust - hetkel eelistatakse väga selgelt ainult ühte teenuseosutajat (MTÜ Viipelend), kuid miks ei võiks näiteks MTÜ Viipelend ja Viipekeeletõlkide OÜ mõlemad viipekeele tõlketeenust pakkuda??? Sellest võidaksid igal juhul teenuse rahastaja Tallinn ja kurtide kogukond.

Neljandaks – meieni on jõudnud info, et Tallinn toetas otseselt või kaudselt MTÜ Viipelennu planeerimata kulutuste tasumist Viipekeeletõlkide OÜ korraldatud koolituse ja nüüd juunikuust ka ruumi rentimise eest, mis ei kajastu otseselt nende madalas hinnas. Kuidas meie peaksime sellele reageerima?

Viiendaks peame täieliku ja analüüsiva hetkeolukorra kaardistamiseks andma kõigile osapooltele õiguse kaasa rääkida. Palusin Viipekeeletõlkide OÜ-l kommenteerida nende vastu suunatud süüdistusi, sellest allpool:

Siin ainult üks täpsustus: kogu oma eksisteerimisaja jooksul ei ole Viipekeeletõlkide OÜ kordagi hinda tõstnud. Olmetõlke hind oli algusest peale 450.- + käibemaks. Kuna esimesel aastal, mil teenust osutati, ei olnud Viipekeeletõlkide OÜ mõnel esimesel kuul veel käibemaksukohuslane, aga Tallinna Linnaga sõlmiti aastaks leping aasta alguses, siis käibemaksukohuslaseks muutudes maksis Tallinna Linnale müüdud teenuse eest Viipekeeletõlkide OÜ käibemaksu ise. Järgmisel aastal (2010) lisandus teenuse hinnale ka käibemaks. Aga isegi käibemaksu tõusu maksis Viipekeeletõlkide OÜ ise kinni ja ei tõstnud selle võrra hinda (18%-lt tõusis käibemaks 20%-le). Kuna 2009 ja 2010 ostis Tallinna Linn teenust suures mahus, siis oli võimalik neile teha ka soodustust (15%). 2011. aasta alguses tellis Tallinna Linn Viipekeeletõlkide OÜ-lt teenust vaid kaheks kuuks ja nii väikse teenuse mahu pealt me loomulikult ei saanud pakkuda soodustust, mida võimaldab ainult väga suuremahuline tellimus. Seega - Tallinna linn on saanud nautida küll mitmeid Viipekeeletõlkide OÜ poolt pakutud hinnasoodustusi, kui hind alates Viipekeeletõlkide OÜ loomisest kunagi tõusnud ei ole. Euro kasutuselevõtuga seoses ümardati hinda allapoole, st. hind on tegelikult ainult langenud.

Viipelennu poolt väljapakutud nö madal hind pole ka veel tõestatud, kui madal see tegelikult on ja mis selle hinna selliseks teeb ?! Kõik see vajaks tegelikult ka uurimist.

Kõige olulisem on see, et  hind on pisut aastate jooksul tõusnud, see ei ole sõltunud meist, vaid riigi poliitikast, millega meil tuleb leppida ja see juurdelisatud summa läheb ringiga riigile tagasi.

Lõpetuseks Tiiu Hermati (Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees, Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu juhatuse liige ja Eesti Kurtide Liidu juhatuse liige) ja Maret Õuna (Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu juhatuse esimees) vastused/kommentaarid:

Tiiu Hermati vastused

Kas teie eelistaksite Viipekeeletõlkide OÜ-d? Miks?

Mõningates olukordades eelistaksin küll, kuna seal on tõlkide valik suurem ning nende kvalifikatsioon kõrgem. Lihtsalt on olukordi, kus tõlgi tööst sõltub väga palju - kohus, notar, eriarstid. Samuti ei teki selle firma puhul olukorda, et tõlki ei saa, kuna ta on kas haige või hõivatud, saadetakse teine tõlk, mitte ma ei jää ilma teenuseta.

Sisuliselt on Viipekeeletõlkide OÜ tõlketeenuse osutamisel monopoolses seisundis ja tõstab igal aastal hinda. Kui TSTA ostaks teenust temalt, siis tähendaks see kurtidele ju suurt teenuse mahu vähendamist (sest raha selleks teenuseks, nagu aru saan, lihtsalt rohkem ei ole). Kas see oleks praegusele parem alternatiiv?

Meie meelest oleks linnal kohustus planeerida tõlketeenuseks suuremaid summasid ning neid Sotsiaalministeeriumilt taotleda. Millegipärast teistes linnades jätkub raha ning kurtidel piiranguid pole, raha vähesus tundub olevat ainult Tallinna probleem. OÜ-l on kõik kulud hinna sees, kurdid ei pea juurde maksma näiteks tõlgi sõidukulusid.

Kas see on normaalne olukord, kus üks tõlketeenuse osutaja on monopoolses seisundis või oleks ikkagi mõistlik, et häid teenuseosutajaid on rohkem?

Teenuseosutajaid peaks tõesti rohkem olema ning linn võiks mahud nende vahel ära jagada, mitte ainult ühelt firmalt kogu teenust osta. Inimestel võiks olla valikuvõimalus.

4)  Millistes olukordades kurdid üldse viipekeele tõlki vajavad? Kui suure osa sellest vajadusest saab kaetud TSTA poolt ostetud teenusemahuga?

Tõlki on vaja erinevatel asjaajamistel - eriarstid (perearstide juures mõnikord ka, aga oleneb probleemist), notari juures, pensioniametis, tööhõiveametis, koolitustel, seminaridel, mitmesugustel üritustel, õpingutes, lapsevanematel suhtlemisel lasteaia või kooliga.

Õpingutõlget linn ei finantseeri, selleks on teised allikad, kuigi ka sealt ei saa piisavalt teenust. Vajadused erinevatel inimestel on erinevad ning võib öelda, et TSTA ostetav osa katab vaid poole vajadusest, ülejäänud juhtudel tuleb kas ilma läbi ajada või kuuljaid pereliikmeid paluda, mis pole ka alati õige…

Kui ma ei osanud midagi küsida (sest ma tõepoolest ei ole teemaga kuigi hästi kursis), siis äkki lisate mõned omapoolsed märkused.

Lisaksime, et MTÜ Viipelend tegutseb ainult ühe atesteeritud tõlgiga, mida on Tallinna kohta ilmselgelt liiga vähe. Tõlgil on kogemust küll, aga probleem on ka selles, et kui kaks inimest soovivad teenust samal ajal, jääb üks neist ju ilma, samuti, kui ajavahe on liiga lühike, et tõlk ühest linna otsast teise jõuaks. Pealegi oli tõlk vahepeal haige ning kõik tellimused jäid täitmata, sealhulgas ühe kurdi noore vestlus kutsekooli pääsemiseks, mis oli noorele väga oluline - tema edasised õpingud ju sõltusid sellest.

Paaril korral on tekkinud olukord, kus Viipelennu tõlk pole sobinud kliendile mingil põhjusel ning linn andis loa tellida tõlk OÜ-st (läbi MTÜ Viipelennu) ning MTÜ Viipelend pidi hinnavahe oma taskust maksma, mis pole jälle nende suhtes aus, nende hinnas ju lisakulud ei kajastu...

(Tiit Papi kommentaar: tooksin kurbloolistest situatsioonikirjeldustest värskeima näite, meie poole pöördus ühe kurdi nimel üks meesterahvas, soovides tõlki Tallinna elanikule, keda suunati Maarjamõisa Haiglasse eriarsti vastuvõtule ja kes kogu praeguse süsteemi ja asjaajamise peale oli kangesti tige, kuna "viipekeeletõlgi saamine on absurdselt keeruline inimeste jaoks, kellel niigi suhelda ja asju ajada raske". Suunasime meesterahva MTÜ Viipelennu poole, kuid meie ei tea, kas olukord sai positiivse lahenduse või ei).

Maret Õuna kommentaarid:

See kiri oli esitatud abilinnapeale veebruarikuus, lisasin täna punased laused.

Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingul on heameel tõdeda, et viipekeele tõlketeenuse tundide maht on kasvanud 10lt tunnilt 14 tunnile (MTÜ Viipelend tuletas meile meelde, et sel aastal tõusis tundide arv 14 tunnini aastas inimese kohta – MTÜ Viipelend blogist. Aga me taotlesime eelmisel aastal piirangu vabastamist). Kuid eelmisel sügisel taotlesime tõlketundide võimaldamist piiramatus mahus. Samuti rääkisime kolme kurdi osaleja piirangu tühistamisest viipekeeletõlgi tellimisel koolitustele.

Ühingu liikmed on ka mures, et tellides viipekeeletõlki MTÜst Viipelend, on võimalus valida vaid üht kutsetunnistusega tõlki. Juhul, kui kellelegi nimetatud tõlk ei sobi või ta ei soovi teda kasutada, siis soovitab Tallinna linn kasutada tasulist teenust (Abilinnapea Merike Martinsoni kirjast “...Vaba valikut tõlgi tellimiseks Teile sobilikust firmast, saate kasutada oma vahendite arvelt...”.) MIKS SOTSIAALTEENUS MUUTUB TASULISEKS?! See soovitus ei ole kohane meie kurtidest liikmetele. MTÜ Viipelend saaks osutada teenust, kui tal oleks rohkem kutsetunnistusega viipekeeletõlke, et kurdid saaksid tellida neile sobivat tõlki neile sobival ajal (M.Martinsoni jutu kohaselt pidanuks lisaks sellele ühele olemasolevale tõlgile nüüd aprillikuus kutseeksami olema läbinud veel 3 tõlki, seega aprillikuust pidanuks olema Tallinnas kokku 4 kutsetunnistusega tõlki. PRAEGUSENI ON PARAKU ENDISELT MTÜ VIIPELENNUS TÖÖL AINULT 1 KUTSELINE TÕLK, KUHU JÄÄB LUBADUS?) Hetkel on kurtide võimalused piiratud tõlgile sobivate aegadega. Soovitame seni, kui praegune teenuse osutaja neid valikuid tagada ei suuda, osta teenust teenuse vajajatele paralleelselt ka Viipekeeletõlkide OÜst. Soovitame ennetada neid probleeme, kus kurdi õigused võivad saada diskrimineeritud (Oleme TSTA ametnikega rääkinud probleemide ennetamisest, kuid kõrgemad isikud ja ka MTÜ Viipelend ei võtnud meid kuulda ja lootsid hästi hakkama saada.) See on küll väga mugav, et tõlketeenust on võimalik interneti vahendusel tellida, aga kurtidel on väga ebamugav arsti juures, notari juures või mistahes muus olmesituatsioonis arstiga või ametnikuga uue kokkusaamise aega kokku leppides paluda ligipääsu arvutile, et vaadata, millal tõlk vaba on. Kui teenust osutab ainult üks tõlk, siis on võimatu, et kaks kurti paralleelselt samal ajal neile vajalikes situatsioonides tõlget saaksid. (tsiteeritud vastus: Kahjuks ei saa MTÜ Viipelend pakkuda kuupäeval kell 15.30 viipekeeletõlki Teile kuna tõlk lõpetab eelneva töö 15.15 ja ei jõua Teie poolt soovitud asukohta 15.30-ks. Pakkuda oleks aeg 31.märts kell 16.00.) Kas kurtidel on kohustus otsida ja leida sobivat aega, kui tõlk on vaba? 
Viipekeeletõlkide OÜ-st oli võimalik tellida ka kirjalikku olmetõlke teenust, mis võimaldas kurtidele vaba viipekeelse väljendusvõimaluse seal, kus seda pidi tegema kirjalikult (seletuskirjade, avalduste jms kirjalik tõlge). Samuti oli Viipekeeletõlkide OÜst võimalik saada tõlget telefonikõnedele. Meie palve oleks, et ka MTÜ Viipelend niisuguseid teenuseid võimaldaks pakkuda.

Invakomisjonis tõime välja, et ka Viipekeeletõlkide OÜ-s suutis vajaliku tellimuse katta 5-6 tõlki – peab aga arvestama, et ajal, kui viipekeele tõlketeenust osutas Viipekeele-tõlkide OÜ, kehtisid veel rangemad piirangud – mitte rohkem kui 80 tundi kõikide Tallinna kurtide peale ühes kuus, sõltumata kurtide isiklikust tunnipiirangust. Tallinna linna kurdid tunnevad end selles mitmekordsete piirangute situatsioonis väga ahistatuna. Meie ühing on näinud, kui stimuleerivalt ja arendavalt on mõjunud Tallinna kurtidele võimalus käia koolitustel ja osaleda ühiskondlikus elus tõlgi vahendusel. Selles arengus on nüüdseks tekkinud paus. Oleme Tallinna kurtide üle olnud väga uhked, sest nad on olnud väga aktiivsed võrreldes kurtidega teistest piirkondadest.

Soovime, et alates 1. märtsist oleks võimalik ka Tallinna kurdil tellida tõlkesituatsioonile kohase kutsetasemega (III, IV või V) tõlki. 1. märtsil tähistavad Eesti kurdid viipekeele päeva, kuna just sellel päeval hakkas kehtima Keeleseaduse täiendus, mis tunnustas eesti viipekeelt iseseisva keelena, mille kasutamist ja arendamist riik peab soodustama. Eesti viipekeel ei ole abistav süsteem vaid iseseisev keel, mida saavad vahendada ainult professionaalsed tõlgid.

Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing on saanud palju kaebusi kurtidelt. Enamik kurte loobus MTÜ Viipelend poolt pakutava teenuse kasutamisest, kuna nad ei soovi edaspidi neile ega endale tüli teha (väga tüüpiline käitumismudel kurtide kogukonnas), leida uut sobivat kuupäeva ning nende vastu usaldust kaotades on nad nõus maksma häda pärast või on sunnitud suhtlema kirja teel kuuljatega.
MTÜ Viipelennu vastuvõttude (E ja N) ajal suheldakse nendega primitiivses viipekeeles või kirja teel. Nende juures sai kurtide suhtlemisvajadus ja -usaldus hävitavalt lüüa.

Lõpetuseks soovitan tungivalt võtta ühendust Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu ja Viipekeeletõlkide OÜ-ga, et küsida nende arvamust ja hinnangut, kui soovime anda Pealinna lugejatele tõepärast pilti hetkel valitsevast viipekeele tõlketuru olukorrast. Siin on lingid:

http://www.ead.ee/yhingud_ja_partnerid/yhingud/evkty
http://www.ead.ee/yhingud_ja_partnerid/tolkekeskused/oy_pohja_eesti_esindus

Lugupidamisega,

Tiit Papp
Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees

Nii on siis praegu lood - meediagi suhtub teemasse nagu kuuma kartulisse ja ametnikud on tulivihased, sest julgesime avalikkuse ette tuua võrdlevad andmed, mis paraku näitavad pealinna haldussuutmatust või siis hoopis prioriteete ja suhtumisi...