Porkuni Kooli endise direktori Kaljo Pilt testament
A r m a s r a h v a s,
Porkuni kurtide kooli endised õpilased ja õpetajad.
Kuna kurtide kooli Porkunis enam ei ole ja on juhtunud nii, et mina olen ainukesena Porkuni kurtide kooli direktoritest elavate kirjas, siis tunnen kohustust sõnastada see testament, mida Porkuni on pärandanud Eesti kurtidele ja mida Eesti kurdid on pärandanud Porkunile.
Vändra on küll see omaaegne väike koht metsade, soode ja rabade keskel, millele kuulub aegumatu au, kus asutati kurtide kool poolteist sajandit tagasi. Ka õpetati seal kurte ligi kuuskümmend aastat. Kurvastuseks ei ole Vändras hariduse saanud kurtidest enam kedagi elus.
Kõik see rahvas siin on saanud hariduse Porkunis , seda ümmarguselt 80 a. jooksul. Rääkimise oskus, lugemise ja kirjutamise oskus ongi see varandus, mida Porkuni on pärandanud Eestimaa kurtidele.
Kool on inimese elus üldse tähtis asutus, kuid kurtide kool on üldkoolist mitmekordselt tähtsam. Tänapäeval on kõik emad kirjaoskajad. Nad võivad kuuljale lapsele lugemise ja kirjutamise ilma koolita ise selgeks õpetada ja kõnelema õpib kuulja laps spontaalselt. Kurt laps saab aga rääkima, lugema ja kirjutama õppida ainult kurtide koolis ja sel määral, et terve rida teist on ka kõrghariduse omandanud.
Kurdid on aga Porkunile pärandanud vähemalt kaks tähtsat objekti.
Kurtide teenitud rahaga valmistati skulptuur Porkuni ema. See on kurtide austusavaldus oma õpetajale. Keegi ei tea praegu, kes saab aasta pärast lossi ja koolimaja uueks omanikuks, kuid uutele omanikele peab jääma kohustus, et seni , kuni on püsti veel kas või ükski nendest hoonetest, jääb Porkuni ema oma kohale. Ta kuulub kokku ainult nende majadega.
Teine tähtis objekt, mille kurdid Porkunile pärandavad, on varemeist taastatud vanalinna torn. Selles on ümmarguselt 100 000 rubla kurtide teenitud raha, mis oli tol ajal väga suur summa. Torn ei ole lihtsalt ilu asi, vaid selles on paemuuseum teadaolevalt ainuke maailmas. Ka paas ei ole ka lihtsalt mingi kivi, vaid ta on Eesti rahvuskivi.
Niisiis, kurdid ei ole Porkunist mitte ainult saanud, vaid on ka Porkunile andnud.
Jääb loota, et uus omanik on mõistlik inimene või asutus, kes lubab meid ka tulevikus kas või sellel õuelgi kokku tulla ja tähtpäevi tähistada.
Porkuni kooli vilistlaste kokkutulekust lähemalt...
Porkuni kurtide kooli endised õpilased ja õpetajad.
Kuna kurtide kooli Porkunis enam ei ole ja on juhtunud nii, et mina olen ainukesena Porkuni kurtide kooli direktoritest elavate kirjas, siis tunnen kohustust sõnastada see testament, mida Porkuni on pärandanud Eesti kurtidele ja mida Eesti kurdid on pärandanud Porkunile.
Vändra on küll see omaaegne väike koht metsade, soode ja rabade keskel, millele kuulub aegumatu au, kus asutati kurtide kool poolteist sajandit tagasi. Ka õpetati seal kurte ligi kuuskümmend aastat. Kurvastuseks ei ole Vändras hariduse saanud kurtidest enam kedagi elus.
Kõik see rahvas siin on saanud hariduse Porkunis , seda ümmarguselt 80 a. jooksul. Rääkimise oskus, lugemise ja kirjutamise oskus ongi see varandus, mida Porkuni on pärandanud Eestimaa kurtidele.
Kool on inimese elus üldse tähtis asutus, kuid kurtide kool on üldkoolist mitmekordselt tähtsam. Tänapäeval on kõik emad kirjaoskajad. Nad võivad kuuljale lapsele lugemise ja kirjutamise ilma koolita ise selgeks õpetada ja kõnelema õpib kuulja laps spontaalselt. Kurt laps saab aga rääkima, lugema ja kirjutama õppida ainult kurtide koolis ja sel määral, et terve rida teist on ka kõrghariduse omandanud.
Kurdid on aga Porkunile pärandanud vähemalt kaks tähtsat objekti.
Kurtide teenitud rahaga valmistati skulptuur Porkuni ema. See on kurtide austusavaldus oma õpetajale. Keegi ei tea praegu, kes saab aasta pärast lossi ja koolimaja uueks omanikuks, kuid uutele omanikele peab jääma kohustus, et seni , kuni on püsti veel kas või ükski nendest hoonetest, jääb Porkuni ema oma kohale. Ta kuulub kokku ainult nende majadega.
Teine tähtis objekt, mille kurdid Porkunile pärandavad, on varemeist taastatud vanalinna torn. Selles on ümmarguselt 100 000 rubla kurtide teenitud raha, mis oli tol ajal väga suur summa. Torn ei ole lihtsalt ilu asi, vaid selles on paemuuseum teadaolevalt ainuke maailmas. Ka paas ei ole ka lihtsalt mingi kivi, vaid ta on Eesti rahvuskivi.
Niisiis, kurdid ei ole Porkunist mitte ainult saanud, vaid on ka Porkunile andnud.
Jääb loota, et uus omanik on mõistlik inimene või asutus, kes lubab meid ka tulevikus kas või sellel õuelgi kokku tulla ja tähtpäevi tähistada.
Kaljo Pilt | 07.08.10 |
Porkuni kooli vilistlaste kokkutulekust lähemalt...
26.08.2010 |