Meditsiiniliselt peetakse kurtuseks kuulmislangust alates 70-90 dB. Igapäevase kõnepruugi termin „kurttumm“ ei ole tänapäeval enam korrektne, kuna hoolimata kuulmispuude sügavusest õpetatakse kurtidele nii kirjalikku eesti keelt kui ka suulist kõnet.
Kurtust võib vaadelda ka kultuurilisest aspektist. Kogukonnana, mida ühendavad üks keel, Eestis eesti viipekeel, oma kultuurilised hoiakud ja väärtushinnangud, folkloor, organisatsioonid ja koolid ning ühine ajalookogemus, moodustavad kurdid tegelikult viipekeelse vähemusrühma.
Kuulmislanguse sügavusest, kuulmiskahjustuse tekkimise ajast, õpetusmetoodikast, mis kuulmispuudega lapse õpetamiseks on valitud, ligipääsust viipekeelele ja kurtide kogukonnale või kuulmisjäägi ja suulise kõne arendamisest lähtuvalt on kurtide kogukond väga heterogeenne.
On kurte, kelle kuulmislangus on suhteliselt suur, kuid kes kasutavad kuulmisabivahendeid ning eelistavad suhtlemisel kasutada eesti keelt, kirjalikku kõnet ning suultlugemist.
Samas on kuulmisjäägiga inimesi, kes valdavad viipekeelt ning eelistavad suhelda viipekeeles.
Kurdid, kelle kuulmisjääk on minimaalne, kuulmisabivahenditest palju abi ei saa. Neile on informatsioonile ja kommunikatsioonile ligipääsuks parim vahend nende oma keel – eesti viipekeel.
Kuna eesti viipekeel on iseseisev loomulik keel oma leksika ja grammatilise ülesehitusega, tuleb arvestada, et kurtidele, kelle esimene keel on eesti viipekeel, jääb eesti keel teiseks keeleks – võõrkeeleks, mille kasutamisel ja mõistmisel tehakse eesti keele kui võõrkeele valdajale omaseid vigu.
Mida peaks tööandja kurdiga suhtlemisel arvestama?
Kontakt. Kurdiga suhtlemisel tuleb esmalt saavutada tähelepanu. Selleks sobib väga hästi puudutus, väike käeviibe või lihtsalt pilkkontakt. On oluline meeles pidada, et kui kõneleja nägu ja suu ei ole kurdile näha, siis ei ole võimalik ka kõnet tajuda ega mõista. Seepärast tuleb jälgida, et valgus ei langeks kõneleja selja tagant ning tema nägu ei jääks varju. Vuntsid või suu ees olev käsi raskendavad suultlugemist. Kuna kurdid ei kuule, ei ole mõtet häält tõsta ega karjuda.
Kõne ja artikuleerimine. Kõige paremini on loetav loomulik suupilt, seepärast tasub artikuleerida selgelt, kuid mitte ülepingutatult. Kui öeldu ei ole miskipärast arusaadav, tuleb kordamise asemel kasuks öeldu parafraseerimine, kasutades seejuures lihtsaid ja lühikesi lauseid.
Viipekeel. Eriti esmasel kohtumisel ja olulise informatsiooni edastamisel tuleks viipekeelse kurdiga suhtlemisel tellida viipekeeletõlk. Eesti viipekeele tõlketeenuse tasub kuulmispuuetega inimestele kohalik omavalitsus ning teenuse saamiseks tuleb pöörduda Eesti Kurtide Liidu või kohaliku kurtide ühingu viipekeele keskuse poole. (Praegu ei osuta Eesti Kurtide Liit viipekeele tõlketeenust- toim).
Töö sobivusest
Füüsiliselt terve kurt inimene erilisi ümberkohandamisi töökohal ei vaja. Kurdil, kellel kaasneb ka tasakaaluhäire, ei soovitata töötada kutsealadel, kus on suured pöörlevate mehhanismidega masinad, samuti kõrgehitustel, halva valgustusega tööpaikadel. Samuti ei sobi teenindusala töökohad, kus tuleb klientidega aktiivselt suhelda.
Kurtide enam levinud ametid:
Mehed:
- ehitus-viimistlustöötajad – kõige arvukamalt
- puidu- ja mööblitööstuse töötajad
- koristusteenistujad
- autoremonditöötajad
- kaevemasinate juhid
- lukksepad-treialid
- kingsepad
- IT-töötajad
Naised:
- õmblejad ja tekstiilitöölised
- koristusteenistujad
- pedagoogid ja lasteaiatöötajad erikoolides
- komplekteerijad
- IT-töötajad
- Viipekeele õpetajad erikoolis ja Eesti Kurtide Liidus
Kuna Eestis on üsna heal tasemel viipekeele tõlketeenus ja ka sotsiaalnõustamine (Tallinnas), siis on kurtidel üha paremad võimalused paljude erialade omandamiseks ja ka oma ettevõtluse arendamiseks.
Allikas: Pärnla, Volli. 2008. Kurtus. Aaviksoo, Evelyn (toim.) Erivajadusega inimene – hinnatud töötaja! Miks ja kuidas värvata tööle puudega inimest? OÜ Lege Artis, lk 19.
10.03.2010 |